“Eurovisiooni lavale astumise peamine eesmärk oli kontaktide loomine Taani peavoolu-meediaga, kes Anakata olukorda seni valesti ja puudulikult on kirjeldanud. See eesmärk läks edukalt korda, ning lisaks väiksematele väljaannetele leidis minu lillekimp Conchitale koos selle tagamõttega kajastamist nii Taani juhtivas tabloidis kui ka rahvusringhäälingus,” räägib Meelis Kaldalu Ohmygossip.ee’le.
Meelis Kaldalu, põgusalt oli kuulda, et kandideerite Europarlamenti, ja siis äkki olite Eurovisiooni rambivalguses.
Jah, olen äärmiselt pettunud, et mul lõpuks ikkagi Euroopa Parlamenti kandideerida ei võimaldatud, kuigi mind oli juba ametlikult kandidaadina tutvustatud. Olen kindel, et mul on olemas kaasamõtlejad, kes tahavad ja julgevad minu poolt hääletada. Kui Eestis minu korduvaid proteste kuulda ei võeta, tuleb mul pöörduda mõnda Euroopa kohtusse.
Eurovisioonil läbi viidud aktsiooni eesmärk oli tõmmata tähelepanu noore rootslasest arvutigeeniuse ja piraadiliikumise kangelase Gottfrid Svartholm Wargi, ehk Anakata, olukorrale, kelle kinni pidamisest saab varsti juba kaks aastat, millest viimased pool aastat on ta veetnud üksikvangistuses Eurovisiooni toimumispaigas Kopenhaagenis. Talle pannakse süüks mitmeid erinevaid arvutikuritegusid, kuigi ühtegi otsest tõendit tema vastu kohtus esitletud pole. Samuti pole ta ennast neis üheski süüdi tunnistanud. Anakata seisukord on äärmiselt keeruline, ning tema vangis pidamine nii kaua ilma süüdistust esitamata on sügavalt amoraalne ja ebaeetiline. Ilmselgelt on tema vaimne piinamine osa Wikileaksi asutaja Julian Assange’i liitlaste vastu suunatud rahvusvahelisest vandenõust. Nii nagu Julian Assange, Bradley Manning ja Edward Snowden, on ka Anakata meelsus- ehk süümevang. Temale kõige sarnasema käekirjaga internetiaktivist on aga tegelikult hoopis Aaron Swartz, kes USA Keskluureagentuuri mahitusel 2013. aastal enesetapuni viidi. Nii et olukord on äärmiselt sünge ja paneb muretsema noori inimesi üle kogu Maailma.
Meie arusaam Taanis vanglasse sattumisest sarnaneb ilmselt pika-ajalisele hotellis viibimisele, ning mõningatel puhkudel see tõenäoliselt nii ka on. Ent ÜRO on korduvalt kritiseerinud kohtueelse menetluse meetmete kuritarvitamist Taani võimude poolt, ning nimetanud mitmeid selle vältel kasutatavaid taktikaid piinamiseks. Tõepoolest, mäletatavasti tundis juba isegi Hamlet end selles kuningriigis vangina. Anakata puhul on tegu arvutigeeniusega, kellega võivad andmevahetussüsteemide tundmise alal sammu pidada vaid mõned üksikud inimesed, eestlastest näiteks Skype’i ja Kazaa autor Jaan Tallinn. Selliste intellektuaalsete inimeste puhul on ligipääs Internetile ja arvutitele eluliselt vajalik. Aga Anakatat hoiti Taanis ligi kaks kuud erinevates kongides ilma igasuguse väliskontaktita peale talle määratud advokaadi. See olukord muutus alles peale seda kui mina ja trobikond Anonymouse aktiviste panime kokku Taani peaministrile Helle Thorning-Schimdtile suunatud palvekirja, kuhu anti esimese kuu ajaga üle 100’000 allkirja. Nüüd on Anakatal ligipääs raamatutele ja Playstationile, kuid endiselt peab ta veetma 23 tundi päevast oma tibatillukeses üksikkongis.
Taanit tuntakse tema liberaalsete väärtuste poolest, kuid vähesed teavad, et Taani on ka ülekaalukalt maailma suurim karusloomakasvataja, kes hoiab oma kontrolli all kunstlikul nõudlusel põhinevat luksuskasukate turgu. Siinne suhtumine elusse võib kohati olla äärmiselt küüniline ja hoolimatu, mida tõestavad ka Kopenhaageni loomaaias laste silmade all aset leidvad loomade lahkamised. Selle asemel, et kaelkirjak Marius lihtsalt eBaysse üles riputada, tehti tema surmamisest ja lõhki lõikamisest loomaaia publikumagnet. Igal aastal tapetakse Fääri saartel tuhatkond vaala ja delfiini, kuid Taani valitsus pole senini soostunud sellesse vahele sekkuma.
Eurovisiooni lavale astumise peamine eesmärk oli kontaktide loomine Taani peavoolu-meediaga, kes Anakata olukorda seni valesti ja puudulikult on kirjeldanud. See eesmärk läks edukalt korda, ning lisaks väiksematele väljaannetele leidis minu lillekimp Conchitale koos selle tagamõttega kajastamist nii Taani juhtivas tabloidis kui ka rahvusringhäälingus. Juba varasemast on meil olemas kontaktide võrgustik Skandinaavia ajalehtede seas, ning oleme andnud mitmeid intervjuusid ka rahvusvahelisse meediasse, sealhulgas leidnud kajastust nii Al-Jazeeras kui mitmel korral Russia Today’s.
Mida arvate Conchita Wurstist ja tema laulust Rise Like A Phoenix? Kas plaanite temaga veel kohtuda?
Conchitas on materjali kasvada Freddie Mercury suguseks superstaariks. Tema võit ei olnud juhuslik, juba poolfinaalides olid nad koos Hollandi lauluga teistest selgelt üle. Ta on väga edev ja pühendunud, ning kahtlemata tuleb see talle artistina ainult kasuks. Ma loodan, et ta võtab Lady Gaga kontserdipakkumised vastu ja saab seeläbi tuntuks ka väljaspool Euroopa lavasid ja ekraane. Mul oleks väga hea meel, kui meie teed uuesti ristuksid, kasvõi juba selleks, et oma lillekimbu tagamõte talle lahti seletada.
Kas saite oma projekti läbi viies ka ise kannatada?
Jah. Kuigi järgmisel hommikul peale Eurovisiooni Tartu Ekspressile telefonitsi intervjuud andes tundus, et olen pääsenud suuremate vigastusteta, läks järgmisel päeval jalg paiste ning ka pöial hakkas valu tegema. Küllaltki osavalt löödud ning väänatud, või siis mängis rolli Eurovisiooni lavalt saadud adrenaliin, mis ei lasknud vigastustel kohe ilmneda. Luumurde mul siiski ei tuvastatud, kuigi tõenäoliselt oli paaris kohas mõra sees.
Riigikogu valimised on tulekul, kas te ei soovi mõne parteiga ühineda?
Praeguseks hetkeks on Anakata saatus mulle nii oluliseks saanud, et ma jään kuni tema lõpliku vabastamise ning süüdistustest puhastamiseni tema õiguste eest seisma ja välja astuma. Kuid muidugi läheb mulle korda ka mu oma kodumaal aset leidev. Ma pean kõige olulisemaks, et Venemaaga sõjaks valmistudes ei tallataks maha meie niigi nappe demokraatlikke õigusi ning riiklikku suveräänsust. Vastupidi, rahvuslik julgeolek on just nimelt see, mis ta on – kogu meie rahva ühine ettevõtmine.
Kuulun koos Andres Laiapea ja Jaanus Raimiga MTÜ Radikaaldemokraadid juhatusse, mis ühendab valimisreformi välja töötamisest huvitatud vabamõtlejaid. Me seisame selle eest, et Riigikogu ja valitsus Rahvakogu õppetunnil lihtsalt luhta minna ei laseks. Kuigi on tehtud suuri sõnu ja antud lubadusi, pole võimuladvik kuni tänaseni rahva käest saadud juhtnööre ellu suutnud viia. Loodame, et vähemalt valitsuse koalitsioonilepingus antud lubadused õigeaegselt seadusteks kirjutatakse ja välja kuulutatakse. Uute parteide nimekirjade kautsjonist vabastamine on neist üks olulisemaid. Kuigi olin Reformierakonna poolt tellitud ja heaks kiidetud vandenõu tulemusel sunnitud oma liikmelisuse Eesti Piraadiparteis peatama, ei ole see mul takistanud osalemist rahvusvahelises piraadiliikumises.
Minu tegevus Anakata õiguste kaitsmisel on pälvinud ka rahvusvahelist tunnustust. Hiljuti valiti mind Pariisis Rahvusvahelise Piraadiparteide Liidu audiitoriks, mis on väga vastutusrikas ametikoht. Peale seda kinnitas Jaapani Piraadipartei mind ka oma auliikmeks. Ning ärme unustame, et möödunud sügisel sõlmisid valimisliidud Rodina ja Protest! omavahelise koostööleppe. Selle esimeseks väljundiks oli minu kinnitamine valimisliitude ühiseks linnapeakandidaadiks, et paljastada korruptsiooni ka sellele osutajate ridades, ent me pidasime sõlmimisel silmas eelkõige pikemaajalist koostööd tulevikus.
Seoses sõnaga Protest meenub kohe teie ühine valimisliit Anna–Maria Galojan’iga, mis registreerimata jäi. Mis on sellest nüüdseks saanud?
Kahjuks kukutati meie Protest kõige julmemal kombel läbi. Lihtsameelsete kommenteerijate poolt “varaste ja hullude parteiks” ristitud valimisliit oli mõeldud näitlikustama, et ka inimesed, kelle suhtes on jõustunud kohtuotsus või läbi viidud sunniviisiline psühhiaatriline ekspertiis, võivad rakendada oma Eesti Põhiseadusest tulenevat põhiõigust, ja kandideerida valimistel. Seega testida ja demonstreerida Põhiseaduse kehtivust. Paraku järgnes meie valimisliidu registreerimisele vastulöök, mis ületas oma julmuselt ja alatuselt nii presidendiballil käimise kui valimiskomisjonile nende arvuti tagastamise oma.
Anna-Maria on Inglismaal väga raskes olukorras, kuna ta ei saa külastada Eesti Vabariigi saatkonda. Võite ise arvata, mis temaga juhtub, kui ta sinna siseneb. Niimoodi ei ole tal näiteks võimalik ka pikendada oma aegunud passi, ja peab ajama läbi ainult ID-kaardiga. Juba järgmisel päeval peale meie valimisliidu registreerismist helistati Anna-Mariale ja ähvardati ka tema ID-kaart kehtetuks tunnistada. See oleks tema elu suurlinnas Londonis täiesti mõeldamatuks teinud. Mõistan täielikult Anna-Maria otsust oma nõusolek sellise surve all tagasi võtta. Rünnakud minu ja mind usalduslikult vastu võtnud Rodina juhtide vastu jätkusid. Mitmesajast Rodinale antud häälest tühistati järellugemise käigus üle pooled, et jätta muljet marginaalse toetajaskonnaga rühmitusest. Mõned päevad hiljem rünnati mind öises Tallinnas taksost välja hüpanud Isamaaliidu taustaga skinheadide poolt, kes laususid enne ”asja” kallale sattumist, et ”see on sulle Putini ja Rodina poolt!” Suurte raskustega suutsin Rodina liikmeid veenda, et sellise alatu provokatsiooni vastu ei tohi kättemaksuks midagi ette võtta.
Kas olukord Eesti poliitikas on tõesti nii hull, et meenutab maffiasõda?
Omad ”jõustruktuurid” on olemas kõigi Eestis registreeritud parteide ümber, aga need on pigem sellised stiihilised ja isetekkelised nähtused. Kaardid on segi pööranud nn. ”Kaspirovski” ehk Eerik-Niiles Krossi turule saabumine, kelle suhtumine, oskused ja võimalused erinevaid niite tõmmata on hoopis teisest mastist. Tõenäoliselt oli minule tellitud rünnaku taga see, et olin oma Anonymouse allikate käest juba päev varem kuulnud, et Niiles-Kross Interpoli poolt tagaotsitavaks kuulutatakse. Muidugi ei olnud meie valimisliitu kutsutud ühelegi peavoolumeedia poolt korraldatud debatile, ning seetõttu tuli mul soov selle informatsiooniga Delfi linnapeakandidaatide debatile lihtsalt sisse jalutada. Minu edastatud teade Krossi käsilastest lõigati nn. “otsedebati” käigus sujuvalt välja, ning edasi jätkus ülekanne juba eellindistusena. Järgmisel õhtul ETV stuudios aga hakkas toimetaja Kerli Dello aga lausa nutma, kui ta mind väidetavalt kõigile avatud linnapeakandidaatide debatilt eemale tiris. Seda hoolimata asjaolust, et ka mind oli meediale linnapeakandidaadina teatavaks tehtud. Pikemalt räägin sellest perioodist raamatus, mida ma mõnikord lennukis ja rongis igavledes kirjutama olen asunud.
Kas meil on lootust Anna-Maria Galojani taas kodumaal ja poliitikas näha?
Iga tavaline inimene oleks praeguseks hetkeks juba täielikult kibestunud ja Eestile käega löönud, kuid Galojani tundes ei kustu see lootus meil kunagi. Loodan, et hiljuti Europarlamendi kandidaatide debatil Indrek Tarandile raamatu kinkinud Kristiina Ojuland taipab, et tal on aeg lepitust otsida ka Anna-Maria käest. Eesti vajab tugevate naiste parteid, kes koondaks endasse selle jätkusuutliku ja tegusa, mis Reformierakonna võltsehituse lagunedes alles jääb. Mõeldatavasti võiksid sellega liituda ka hetkel parteitud Silver Meikar ja Indrek Tarand, kui nende eelarvamused selle juures takistuseks ei saa. Äärmiselt häbiväärne on muidugi ka see, kuidas Eesti president oma kunagist lähedast kolleegi nii tuima järjekindlusega tõrjub ja isoleerib. Ilvese Suurbritannia visiidi ajal tegeles eraldi ametnik kooskõlastustega, et Galojan neist üritustest osa võtta ei saaks. Kui Anna-Maria ikkagi Briti parlamendis peetud diskussiooni ajal kuulajate seas istus, põrnitses Ilves tooliselga, ning lahkus rutakalt enne avatud küsimuste vooru. Ma usun, et kõige õiglasem oleks, kui Ilves nimetab järgmise rotatsiooni ajal Diplomaatide Kooli lõpetanud ja Suurbritannia poliitilises elus hästi orienteeruva Galojani Eesti Vabariigi sealseks suursaadikuks.
Kuidas suhtute rännumees ja kirjanik Roy Striderisse? Kas vastab tõele, et maailmakuulus vilepuhuja Edward Snowden teid omavahel segi ajas?
Suhtun Roy Striderisse, niipalju kui teda tunnen, suure austusega. Pean teda üheks aktiivsemaks ja omanäolisemaks inimeseks Eestis. Kuigi praegusel hetkel tegeleb ta minu teada esmajoones talupidamisega, on mulle räägitud tema kohta ka lausa uskumatuna kõlavaid lugusid ja reisijutte. Meil on mitmeid ühiseid huvi valdkondi, nagu muusika ja tiibetlaste ning teiste okupeeritud rahvuste õigused. Kuigi olen ka ise saanud Dalai Laamalt õnnistuse, siis näib et Roy Strideril on temaga väga eriline ja lähedane läbisaamine. Kuid kahjuks pole meil läinud korda murda Eestis valitsevat autut nn. ühe-Hiina-poliitikat. Rõhudes müstilistele Hiina kaubavoogudele, mida siiani saabunud pole, unustame üldse ära juhtiva tööstusriigi Taivani ehk Hiina Vabariigi, kes meie õiglaseid otsuseid koheselt vääriliselt tunnustaks. Mõnikord tundub mulle, et Eesti vajaks inimõiguste valdkonnas aktivisti, kelles oleksid ühendatud nii minu kui Strideri paremad omadused. Ausalt öeldes ei ole mul andmeid, et Strider ja Snowden omavahel kohtunud oleks. Müüt, et me mõlemad temaga läbi käisime, ja USA kõrval ka teisi Maailma maid nägema veensime, läks lendu Briti ajalehe Guardian kaudu, kes kirjutas umbes täpselt aasta aega tagasi esimesena NSA salaprogrammist xKeyScore, millest Snowdeni paljastused alguse said. Kuigi ma usun, et meie huvitav vestlus talle mõneti mõju avaldas, annan ma endale siiski aru, et Snowdeni globaalne tunnetus on nii minu, kui tõenäoliselt ka Roy omast palju laiem. Töötan piraadiliikumise sees aktiivselt selle nimel, et Saksamaa vana Euroopa au päästaks, ning talle püsiva poliitilise varjupaiga võimaldaks. Kuulujutud sellest, et Snowden Putiniga salaja koostööd teeb, ei vasta tõele. Olen selles absoluutselt kindel.
Millised plaanid teil veel lähiajal?
Jätkan Anakata õiguste eest seismist kuni nende maksma panemiseni. Kõik sõltub sellest millal õnnestub ta vanglast vabastada ning tema aus nimi taastada. Tõsi, hetkel näib demokraatlikule õigusemõistmisele lootma jäämine kohatu. Alles äsja vangistati Rootsis erioperatsiooni käigus ka teine Pirate Bay võtmeisik Peter Sunde. Piraadiparteide võrgustik pole oma kangelasi kaitsta suutnud, ja on langenud sügavasse olemuslikku kriisi. Kuid ma olen kindel, et internetipõlvkonna ahistamine ja ignoreerimine maksab praegusele võimuladvik
ule valusalt kätte. Kui kaob viimanegi lootus seni käidud teed pidi edasi minna, siis oleme meie need, kes peavad uued lahendused välja töötama. Anakata kui juhtiva Vaba Interneti aktivisiti kinni hoidmine ja piinamine on alandav ja lubamatu. Juhul kui teda septembris algava kohtuistungi käigus ei vabastata olen valmis viima võitluse uuele tasandile.
Kui vaja, siis astun kasvõi uuesti Eurovisiooni lavalaudadele. Kui ma oskasin narrida kogu selle megaürituse turvateenistust, siis küllap oskan leida sinna tee ka ametliku esinejana. Ja ma olen kindel, et teemad millel ma laulda tahan, pole mitte vähem olulised kui tänavuse aasta võitja poolt püstitatud indiviidi õigus ennast sooliselt määratleda. Minu võit saab olema kriitika mitte ainult Taani, vaid kogu Euroopa noorsoo jõuga alla surumise aadressil.
Ja muidugi pole ma kaotanud lootust, et Eesti riik oma välismaale lahkunud noori tõeliselt väärtustama asub. Mulle isiklikult piisaks sellest, et tühistatakse mulle määratud keeld peavoolumeedias arvamust avaldada, lõpetatakse minu nime mustamine meedia ning õiguskaitseorganite koostööna, ning mul võimaldatakse võrdsetel alustel teiste kandidaatidega valimistel osaleda. Kuni mulle neid põhiseadusega ette nähtud õigusi ei võimaldata, ei pea ma Eesti riiki tõeliselt vabaks. Just neist teemadest kirjutan ma ka oma raamatus, mis räägib minu elus viimase paari aasta jooksul ette tulnud sündmused lahti nii nagu need tõeliselt aset leidsid.
Milline näeb välja üks teie tavaline päev?
Olen lapsepõlves lugenud muninasjuttu Leninist, kes igal hommikul ennast külmas järvevees karastas. Tegelikult meeldib ka mulle värskes õhus ujuda, kuid olude sunnil tuleb elada küllaltki stressirohket ja rutiinivaba elu. Midagi täpset päevakavas mul ei ole, peale paari-kolme suurema ja mõne väiksema eesmärgi. Muidugi kulub väga palju aega Interneti peale. Minu lemmikveebsaidid on Wikipedia ja The Pirate Bay.
On teil olemas ka oma lemmiktoit ning ehk annaksite ka selle valmistamise retsepti?
Toidu retseptide andmisega tuleb tegeleda kokkupuuteliselt, või vähemalt video vahendusel. Aga soovitan kõigile küpsetada roheliselt, ning hakkida toitude sisse ka rohkesti kasulikku värsket kanepit.
Mida arvate Eesti uuest peaministrist Taavi Rõivasest, ja tema väljavalitust Luisa Värgist? Kas annaksite talle vastuvõtul kätt?
Olen superstaarisaate kontseptsiooni suhtes üldiselt küllaltki positiivselt meelestatud, kuid on häbiväärne, et meie telekanalid ei suuda välja töötada omi Eesti teleformaate. Ütleksin lausa, et meie telemaastik on neist sisse ostetud skeemidest ja reeglitest mürgistatud. Mul oleks palju suurem austus Luisa Värgi vastu, kui ta oleks kinni pannud lauluvõistluse nimega ”Kaks takti ette”. Oma elukaaslane Taavi Rõivase kõrval on Luisa aga lausa moraalseks eeskujuks. Just Rõivas on olnud see ”odav püss”, kes paljude Reformierakonna võimuaja inimvaenulikud initsiatiivid läbi on arvutanud ja paberile pannud. Eriti jälestusväärne on neist nn. “Emapalga” sisse viimine, mis väärtustab elu lähtuvalt vanema kuupalgast, ning mida on vastavate teadmiste ja tutvuste olemasolul äärmiselt lihtne enda jaoks tööle panna, ehk nö. ”läbi JOKKida”.
Eestlaste arv kodumaal on langenud alla ühe miljoni ning viimaste aastate rekordmadal iive on selgeks tunnistuseks sellele mandaadile, millega Rõivas tegutseb. Mingit soovi mul temaga kätt suruda ei ole. Kui mind peaks kunagi Eesti presidendiks valitama, korraldan asjad nii, nagu setudel on seatud. Igal aastal 24. veebruaril valivad zhürii ja televaatajad noorte seast üheks aastaks Eesti printsi ja printsessi, kes siis lähimas peosaalis kokku saavad ja omavahel tantsu keerutavad. Selle šou võtted leiavad aset üle kogu Eesti ja tele vahendusel saavad sellest osa inimesed igast Eestimaa otsast. Mina ise osaleksin sellel üritusel mõne uuendusliku e-Eesti lahenduse abil, näiteks hologrammina.
Kus riigis te praegu üldse elate?
Minu kodu asub sellel suvel Kristiaania vabasaarel Kopenhaagenis. Kolisin siia, et osaleda Anakata kohtuistungi kajastamise ette valmistamisel, mis algab väidetavalt 2. septembril. Peatun sageli ka sõprade ja tuttavate aktivistide juures Stockholmis, Haagis ja Kopenhaagenis.
Kas suve jooksul Eestit ei kavatse külastada?
Loodan siiski, et mu õnnestub mõnda kohalikku veekokku varbad pista, enne kui vesi uuesi külmaks läheb. Hea põhjuse selleks annavad läbirääkimised raamatu kirjastamise osas. Tallinnas on ka mõned muud kokkusaamised plaanitud. Ja muidugi ootan endale külla kõiki sõpru ja muidu aktiivseid inimesi, kes ei pane paljuks Kristiaania-eluga tutvuda ning seejuures teisigi noori Anakata olukorrast informeerida.
Garanteerin ööbimiskoha ja võimaluse korral ka elektri (loe: väikese taskuraha).
Kas teil on midagi ka südamel, mida sooviksite ära öelda?
Tahan inimestele südamele panna, et me peame olema võimelised omavahel poliitilistel teemadel suhtlema ja aru pidama. Meist igaühest peab saama Hillar Kohvi eeskujul rahva-ajakirjanik. Kuid me vajame selleks uusi avatud lähtekoodiga tehnilisi lahendusi, sest dialoog, mis leiab aset Delfis ja Postimehes pole meie jaoks piisavalt soodne ega õiglane. Rahvakogu tuleb kiiremas korras taas-avada. See on õigupoolest ainult aja küsimus!
*Olles vaid informatsiooni edastajaks, ei pruugi Ohmygossip.ee artiklis väljaöeldu ühtida toimetuse seisukohtadega.
Soovime rõhutada, et meie oleme pelgalt intervjuu vahendajad, kes on poliitiliselt erapooletud. Kõigile erakondadele, poliitikutele või artiklis mainitud inimestele, keda intervjuu puudutab, anname võimaluse samas ulatuses vastulauseks, kui peaks selleks soovi olema.