Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja sõnul on majandusareng olnud nõrgem kui Eesti Panga detsembris avaldatud prognoosis oodatud, kuna välisturgude olukord on olnud oodatust ebasoodsam. Lisaks sellele mängisid esimese kvartali majanduskasvu juures olulist rolli lühiajalised ja ühekordsed tegurid, nagu tavapärasest soojem ilm, mis pärssis energiatootmist, ja valitsemissektori investeeringute vähenemine, vahendab Eesti Pank.
Eesti Panga detsembris avaldatud prognoosiga võrreldes on hinnakasv välisturgudel osutunud aeglasemaks ning nõudlus väiksemaks, mis on piiranud ekspordivõimalusi. Olukorda teeb keerulisemaks samal ajal kallinenud tootmine ja selle surve hindadele Eestis. Kasumimarginaalid on seetõttu langenud. Seni veel on enam neid ettevõtteid, mis usuvad, et nende konkurentsivõime on kasvanud, kuid selliste ettevõtete osakaal on vähenenud.
Kuigi Euroopa ja Ameerika Ühendriikide majandus on liikunud üldjoontes kasvukursil, pole Eesti oluliste kaubanduspartnerite Soome ja Venemaa majanduskasv veel taastuma hakanud. Ukraina konflikti tõttu teravnenud geopoliitiliste pingete mõju jäi esimese kvartali majandustulemustele samas tõenäoliselt üsna piiratuks. See on mõjutanud negatiivselt ootusi, kuid tellimused vähenenud ei ole.
Sisenõudluse poolelt pidurdab majanduskasvu avaliku sektori tellimuste kahanemise tõttu vähenenud ehitusmaht, mida tasakaalustavad siiski osaliselt erasektori tellimused. Erasektori rolli suurenemisele ehituses viitab ka tööstusettevõtete toodangu struktuuri muutus. Arvatavasti toetab erasektori tellimuste kasvu edaspidi ehituse hinnatõusu aeglustumine.
Statistikaameti andmetel kahanes majandus esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 1,9% ja möödunud aasta neljanda kvartaliga võrreldes 1,2%.