Kaks aastat tagasi 16. mail 2007 a. Jeruusalemma päeval avati Tallinna uus sünagoog. Avamise tseremoonial osalesid president Toomas Hendrik Ilves , ekspresident Arnold Rüütel, peaminister Andrus Ansip, välisminister Urmas Paet, Iisraeli asepeaminister (praegune president) Shimon Peres, Iisraeli pearabi Jona Metzger, Venemaa pearabi Berl Lazar, Läti pearabi Mordehai Glazman, ning Eesti pearabi Shmuel Efraim Kot. Eesti kristlaskonda esindas Eesti Kirikute Nõukogu president piiskop Einar Soone.
Veel kaks aastat tagasi oli Tallinn ainus Euroopa pealinn, kus puudus oma sünagoog, sest 1885. aastal pühitsetud ajalooline sünagoog hävis II maailmasõjas. Uus pühakoda on osa tervikust Karu tänaval, kuhu kuuluvad ka juudi kool ja kogukonna keskus.
“Tegu on Eesti ja kogu maailma juudi kogukonna jaoks olulise sündmusega. Tänu Aleksander Bronšteini, George Rohri perekonna ja kõikide teiste jõukohastele annetustele on saanud võimalikuks ehitada suurepärane, ainulaadse välimusega Tallinna sünagoog,” ütles avamise tseremoonial Eesti Juudiusu Koguduse juhatuse esimees Boris Oks.
Tallinna juudi pühakoja ehituseks miljon eurot annetanud Aleksander Bronštein märkis avamisel, et kõikjal maailmas on sünagoogid pööratud Jeruusalemma poole. “Uus sünagoog on Tallinna ja Jeruusalemma vahel eksisteeriva nähtamatu sideme kandjaks ja tunnistajaks Eesti juudielu renessansist ning sidemete tihenemisest eesti ja juudi rahva vahel,” ütles ta. Tallinna sünagoog kannab nime “Beit Bella” ja on pühendatud Bronšteini ema Beila Barski mälestusele.
Tallinna uue sünagoogi projekteeris arhitektuuribüroo Kõresaar & Kotov (KOKO). Projektis osalesid KOKO büroost Andrus Kõresaar (töörühma juht), arhitektid Kaur Stöör ja Tõnis Kimmel, sisearhitektid Liis Lindvere ja Raili Paling, ehitaja Toomas Tammerk, graafiline kujundaja Martin Lazarev ning projektijuht Jaanus Männik.
Eesti arhitektide projekteeritud sakraalhoones põimub traditsiooniline sünagoogiarhitektuur kaasaegse disainiga, üldpinda on selles ligi tuhat ruutmeetrit. Peamine ruum on teise korruse 230 inimest mahutav saal, kus lisaks jumalateenistustele saab ka kontserte korraldada. Saali rõdule mahub 78 inimest, see on mõeldud jumalateenistust külastavatele naistele.
Sünagoogis on väike kiosk, kust saab osta kirjandust, meeneid ja koššertooteid. Lisaks avatud sõjajärgse Eesti esimene koššerrestoran “Moses”. Tallinna sünagoogis on ka Eesti ainus mikve ehk rituaalne kümbluskoht , kus lisaks rituaalsele basseinile on riietusruum, dušš ja vann.
Loe lisaks: Uue sünagoogi ehituslugu
Vaata lisaks: Katkendeid sünagoogi avamisest ja ülevaade Kogukonna jooksvatest sündmustest