“Ma pole põhimõtteline öko-inime, et alati osta kõike taaskasutusest. Aga pean tunnistama, et kui leian odavalt midagi ägedat, teeb see minu tuju heaks. Suure raha eest oskavad kõik endale ilusaid riideid osta aga katsu sa leida odavalt midagi jalustrabavat. See on väljakutse,” räägib Eda-Liis Kann Ohmygossip.ee’le.
Eda-Liis Kann, te tegite reportaaži Pärnu Kontserdimajas toimunud presidendipaari vastuvõtust ning näitasite oma säravat kleiti, mis olevat ostetud taaskasutusest. Kui saladus pole, kust te oma kleidi soetasite?
Toronto väliseestlased viisid mind naljaga öeldes kohalikku Stockmanni ehk siis taaskasutuspoodi. Ja need poed olid nii suured nagu meie supermarketid. Te võite nüüd ette kujutada mitu tundi kulus, et sealsete riiedevarnade seast midagi leida. Õnneks minu kallil kaasal Haldo Oravasel on hea maitse ja hea silm leidmaks kiirelt just seda õiget, mulle sobivat. Nii ta märkaski kassa leti alt rippuvat sätendavat kangast.’
Palusime kohe seda näidata. Jah oh seda üllatust – see oli täpselt nagu mulle õmmeldud imekaunis ballikleit.
Hinnaks oli 40 kanada dollarit. Aga kuna just sellel hetkel käis kampaania, et kui osta kuus riietuseset, saad kõik need poole hinnaga, siis tormasin kohe riiulite vahele veel riideid valima. Nii, et siis sain kleidi 20 kanada dollariga ehk 15 euroga.
Kuna presidendivastuvõtul eeldatatakse kaetud õlgu, siis pidin juurde mõtlema õla salli. Selle lasin kujundada oma õmblejal Külli Hallangul. Endine Tallinna Moemaja õmbleja.
Ma pole põhimõtteline öko-inime, et alati osta kõike taaskasutusest. Aga pean tunnistama, et kui leian odavalt midagi ägedat, teeb see minu tuju heaks. Suure raha eest oskavad kõik endale ilusaid riideid osta aga katsu sa leida odavalt midagi jalustrabavat. See on väljakutse.
Millise mulje teile see üritus Pärnu Kontserdimajas jättis, millised on muljed?
Mulle on see mäng alati meeldinud. Minul ei ole piinlik pingviinide paraadi telekast jälgida. Naised löövad ennast üles, säravad kaunites kleitides, imetlevad ja salamahti kadestavad üksteist, kes mida kannab, naudivad imemaitsvaid suupisteid ja joovad vahuveini.
Ise kohal olles sain aga aru, et televisoon on meil väga osav. Kodus televiisorit vaadates tundub ballil toimuv tõelise glamuurina, mida tavaline Eesti inimene ei koge mitte iial. Kohal olles sain aru, et tegemist teleshowga. Ma ei ütle, et pidu mulle ei meeldinud, see oli südamlik ja tore ball.
Küsimus on pigem proportsioonides. Ballil on kõige pidulikumad ja rangemad etiketireeglid, nende järgi on ka rivistatud kaunid inimesed aga keskkond on kaunistamata, kitsas, seal pole piisavalt õhku, ruumi ja valgust. Kui pole dekoratisoone võiks olla vähemalt valgusdekoratsioonid, mis muudaks ruumid sama pidulikuks kui on inimesed.
Kellel oli teie arvates kõige kaunim kostüüm ja kelle kleit või ülikond tekitas teis imestust või võõristust?
Kuna ma pole moedisainer, siis vabandan, kui ei suuda hinnata, mis on moes. Imestust tekitas üks sinise-rohelise ruuduline kleit. Mulle väga võõras, samas üks moelooja kiitis seda kleiti väga.
Väga, väga meeldis üks suursugune sireli sinine kleit. Kahjuks ei tunne seda kaunist daami.
Millise mulje jättis teile presidendipaar Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves?
Minu pettumuseks ei õnnestunud peoperemeest ja -naist oma silmaga näha. Kõne ja kontserdi ajal hoiti ajakirjanikke tagatoas ehk pressiruumis kinni, kus pidime jälgima kõike laval toimuvat televiisorist, nagu ülejäänud Eesti rahvas.
Lõpuks kui, kolm tundi peale meie saabumist, pressiruumi uksed avati, alustasime intervjuudega ja keskendusime tööle. Esimese hingetõmbe pausil aga sain aru, et President Toomas-Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves olid juba lahkunud.
Nägin neid pildi pealt. Proua Evelin Ilves oli äärmiselt kaunis ja mitte ainult tema kleit, tõeline iludus! Just presidendi vääriline.
Milline värv on teie lemmik ning kas te riietate ennast ka vastavalt sellele?
Minu uus stilist on minu armas kaaslane, arhitekti haridusega Haldo Oravas. Praegu sobivad mulle elevandiluu valge, pastellroosa ning punane. Pean tunnistama, et neid värve leiab minu garderoobist palju.
Üldjuhul on mul elus olnud erinevad etappe, kord soovin olla krungelikum, siis teen kannapöörde ja hakkan kandma daamikleite ja üks päev võib minust saada hoopis kontoritädi või hipi. See on jällegi üks minu lemmikmängudest, totaalne muutumine ja seda nii elustiililt kui ka välimuselt.