“Eelmine hooaeg ja aasta oli meie ajaloo pikim, eetrisse läks 34 Kodutunde saadet – töötasime kohati autopiloodil ja panime endid korralikult proovile,” meenutab Kodutunde produtsent Kristi Nilov möödunud aastat.

Kristi Nilov, mida põnevat te eelmisest aastast meenutaksite?
Eelmine hooaeg ja aasta oli meie ajaloo pikim, eetrisse läks 34 Kodutunde saadet – töötasime kohati autopiloodil ja panime endid korralikult proovile. Aga tulemuse hindan suurepäraseks. Hea sõnaga tahaks meenutada kõiki inimesi, kes oma väikesegi panuse andsid, sest just meie oma inimeste abiga aidata saamegi. Olin isiklikult üllatunud kui eetrisse läks vähihaige Riina saade ning meie postkasti hakkas tulema sadade viisi kirju, et teeme ülejäänu ka korda. Põhjaliku mõtlemise järgi otsustasin, et teeme selle ära. Meile tuli appi uudistesaade Reporter, kes kogu olukorda igal pühapäeval kajastas. See oli võimas ja emotsionaalne kogemus, mis näitas, et Eesti rahvale läheb ikka korda küll. Minu erilised tänusõnad kõikidele!

Kuidas läks saatel “Paradiisiaiad” ja kas saade jätkub ka edaspidi?
Lõpp hea, kõik hea.. Paradiisiaedade käigus said unistuste paradiisiaia omale 9 Eestimaa majapidamist. Aiakujundaja Arnold Hannusti käe all lihtsalt sünnib imesid, ta on erakordse silmavaatega ja oskab siseneda iga inimese emotsionaalsesse mõttemaailma ning tabab hetkega inimese loomuse ning just nii sünnibki personaalne ja inimese hinge liigutav aiakujundus. Jätkamise pole veel otsustanud, vaatame, mis aeg toob.

Teatasite Facebookis, et ühel “Kodutunde” poolt aidatud perel läks maja põlema. Kellel see õnnetus juhtus ning kuidas te ise seda peret meenutaksite?
Jah, selline traagiline õnnetus tõesti juhtus. Tegemist oli meie 2.hooaja perega Ubjast, kus ehitasime kaks korterit kokku. Antud pere on üle elanud ühe lapse kaotuse, kui purjus autojuht sõitis lastele otsa, mil lapsed kelgumäelt koju tulid. Õnnetuse tagajärjel üks lastest hukkus, teine sai jäädavad tervisekahjustused. Nüüd siis kaotas tuleõnnetuses pere oma isa ja abikaasa. Tänasel päeval on asunud perekonda toetama saate tolle hooaja toetajaskond ja loomulikult omavalitsus.

Mida meenutaksite üldse “Kodutunde” eelmisest hooajast?
Esimeses küsimuses andsin suuresti vastuse juba ära kuid kordamine on tarkuse ema. Oma töös Kodutunnet luues, kogeme suuresti just seda head poolt- hoolivust, armastust, lugupidamist. pered, keda külastame on tihti muserdatud ja lootusetus seisus, kus abi pole loota enam kusagilt, on rõõm näha kuidas nad liituvad meie Kodutunde perega ja saavad tagasi elujõu ning, et elu lööb taas särama. On hea teada, et saade annab enesekindlust mitte ei häbista ega alanda kedagi. Suur asi on see kui üks inimene saab rääkida oma hingelt loo, mis teda vaevab ja saab rääkida nii, et keegi ei anna mingeid hinnanguid, ei kritiseeri vaid mõistab ja kuulab. Me iial ei tea millal ise oleme abivajaja rollis, see võib juhtuda juba homme. Seega koputan kõikidele südametunnistusele- ärge võtke omale kohtuniku õigusi- kohut mõista ja hukka mõista on kõige lihtsam kuid mõista, on oluliselt keerulisem aga proovige ja te näete, et enam ei tahagi hukka mõista. Meil kõigil on omad elud ja saatused, me kõik teeme vigu ja meil on õigus teha vigu, sest vead teevadki meist inimesed. Andke rohkem andeks ja mõistke, mõistke, kuulake ja vaadake mis teie ümber toimub ja kui näete abivajajat minge juurde ja ulatage oma käsi.

Millal algab “Kodutunde” uus hooaeg ning kas juba salvestused käivad?
Kodutunde uus hooaeg algab juba märtsi esimesel nädalal, sedapuhku läheme uuele eetriajale, neljapäeva asemel oleme eetris nüüd teisipäeviti 20.30 ikka Kanal2-s. Esimene saade on eetris 4.märtsil. Uue hooaja hakul üllatame kõiki televaatajaid ja avaldame austust igaleühele, kes Kodutunnet on toetanud ja ka lihtsalt vaadanud ja kaasa elanud. Meilt on palju küsitud- mis saab neist peredest edasi? Kas olukord muutub või müüvad inimesed kõik maha. Esimesed neli saadet märtsis on Kodutunde dokumentaalid- “Mis on Kodu Tunne” Kas mäletate Marist, kelle abikaasa hukkus Hollandis raskes autoavariis? Mis temast on saanud? Kas ta elab oma elu edasi või on absoluutselt kokku varisenud? Kas tema maja sai lõpuks valmis? Kas mäletate Katit, kelle mees jäi metsas puu alla ja Kati oma nelja pisikese lapsega üksi metsatallu jäi? Või on teil meeles Siivi Tudulinnast, kelle lapsed Narva lastekodusse, võõrkeelsesse keskkonda pandi ning lahutati teineteisest? Millised suhted on täna Siivil ja sotsiaaltöötajal ning kas kohalik omavalitsus pakub talle abi ja teenuseid mida taoline suurpere vajab? Kas Kodutunne on lihtsalt telesaade või muudab ta inimeste maailmu, mõttemalle ja suhtumist? Neile küsimustele annamegi vastused. Tuleb emotsionaalne ja äratundmist pakkuv hooaja avamine.

Milline on teie lemmikvärv ja kas te riietate ka ennast vastavalt sellele?

Olen kahtlemata punane inimene ja otse loomulikult kasutan ma seda värvi palju oma riietuses. Arvan, et on olemas 3 tüüpi inimesi- punased, sinised ja hallid. Tahaks, et seda halli oleks vähem…

Kas teil on olemas ka oma lemmiktoit ning ehk annate mõne hea toidu valmistamise retsepti?
Teate, olen väga tavalise kodutoidu armastaja. Kas kodune või vastukaaluks aasia köök, seda armastan ka väga. Vat sellist head ja üllatavat retsepti mul pole, küll aga oleksin tänulik kui keegi suudaks mulle ära õpetada kuidas teha maksakastet, selliselt, et see ka maitseks. Mina seda teha ei oska, miskipärast on see alati vintske ja ebameeldiv, olen harjutanud korduvalt- no ei õnnestu!

“Kodutundel” on olemas oma moos. Kes seda keetis ja kust seda osta saab?

Jah, Kodutundel on oma muraka- ja pohlamoos, peatselt lisandub perre ka maasika- ja vaarikamoos, jäätis ja võibolla midagi veel. Olemas on ka Kodutunde sai ja peatselt ka leib. Kodutunde tooteid saab osta kõikidest Rimi kauplustest ning neid ostes toetad seeläbi taaskord peredele tehtavat ehitustegevust. Oleme ette tänulikud nende ostude eest.

Millised on teie plaanid lähemal ajal ka käesolevaks poolaastaks üldisemalt?
Olen kogu meeskonna korralikult jooksma saanud ja pakilisemad asjatoimetused ära teinud ja töö saadete salvestusega käib täies hoos. Nüüd puikan ise nädalaks eemale, kogun energiat pisut päikesest, sest olemine on kuidagi nagu tühjaks pigistatud sidrunil, seega on eluliselt oluline mahlad endasse tagasi saada. Et siis tulla ja täistuuridel jätkata. Plaanid ongi suuresti seotud tööga aga kuna minu töö on ühtlasi ka mu hobi siis polegi muud kui pisut koguda ja taas jätkata.

Kas teil on midagi ka südamel, mida sooviksite ära öelda?
Sotsiaalsüsteem teeb ikka paganama muret küll, nii pisikeses riigis nii suured mured. Riik eristab end omavalitsustest, omavalitsused rahvast, oleks nagu kolm erinevat Eestit- Rahvas, Omavalitsus ja Riik, tekib küsimus, et kas siis arusaam, et rahvas ongi riik ei kehti enam? Mis erabisnest riik siis ajab? Mingit oma asja kuskil kabinettides, ametnikud ministeeriumi kabinettides pole näinudki tõelist vaest elu, tema määrib vaid pabereid ja ütleb, et kõik on ju korras… Kas ikka on? Kui Eestimaal on kasvõi
üks laps, kes peab kannatama tühja kõhtu siis tuleks häbeneda oma silmad peast välja. Toidupank toidab kõhtusid- taaskord rahva abiga ja Kodutunne loob inimväärsemat keskkonda… aga mida ametnikud teevad? Inimene ja tema heaolu peaks olema teemapüstitus number üks aga kas ikka on? Kuuldes amtnike juttu, et vaesus on vähenenud siis julgen vastu vaielda küll, mina tean vähemalt 5000-t perekonda, kes elavad allapoole vaesuspiiri ja ma räägin siin lastest.