“Aafrika ekspeditsioon oli loogiliseks jätkuks reisprojektidele “Siiditee tuur 2007” ja “Arktika-Antarktika 2010”. Koos varasemate reisikaaslaste Aigar Ojaotsa ja Tiina Jokineni ning videorežissöör Aivo Spitsonokiga otsustasime, et reisitriloogia kulminatsiooniks võiks saada 5 kuud kestev kulgemine läbi 24 riigi,” jutustab Peeter Vähi Ohmygossip.ee’le.

Peeter Vähi, kuidas on möödunud teil käesolev aasta siiani, mida põnevat meenutaksite?
Aasta 2013 on olnud erakordselt tihe. Sellesse aastasse on mahtunud teose “To His Holiness” komponeerimine, esiettekanne ja plaadistamine, sõidud mitmete teoste ettekannetele Eestist väljaspool, muusikafestivalide “Orient” ja “Klaaspärlimäng” korraldamine, 10 CD ja DVD produtseerimine, fotonäitus… Tegelikult on seda kõike liiga palju, aga mul puudub oskus öelda õigel ajal “ei” huvitavatele pakkumistele ja ettepanekutele. Kui tippsportlase parimad aastad jäävad tavaliselt kusagile 20 ja 30 vahele, siis süvamuusika looja puhul jääb tippvorm enamasti kusagile 50nda ja 60nda eluaasta vahele. Selleks ajaks on omandatud professionaalsus ja kogemused, kuid mentaalne vananemine pole veel märgatav. Tunnen end olevat just selles tippvormis ning seetõttu jõuan praegu rohkem kui eales varem. Võib jääda mulje, et loetlen üksnes tööalaseid “saavutusi” ning tahan nendega uhkustada. See pole nõnda, sest mu muusika- ja loomingualaseid tegemisi on võimatu kategoriseerida tööks, hobiks ja lõbuks. See kõik on töö ja fun samaaegselt. Küsite, et mida põnevat… Kahtlemata kuulub tänavuste põnevate tegemiste edetabelis esikoht ekspeditsioonile “African Round”. Kuid sedalaadi ettevõtmiste puhul pole välistatud ka ootamatud ebameeldivused, nagu näiteks käeluumurd, millest paranemine võttis aega ligi pool aastat.

Teie “African Round’ist” oleks põnev lähemalt kuulda. ETV- s on laupäeviti saade “Saladuslik Aafrika”. Kuidas te sinna saatesse seiklema sattusite? Kas saade on juba tehtud ning millised on olnud põnevamad seigad Aafrika seiklustest?
Aafrika ekspeditsioon oli loogiliseks jätkuks reisprojektidele “Siiditee tuur 2007” ja “Arktika-Antarktika 2010”. Koos varasemate reisikaaslaste Aigar Ojaotsa ja Tiina Jokineni ning videorežissöör Aivo Spitsonokiga otsustasime, et reisitriloogia kulminatsiooniks võiks saada 5 kuud kestev kulgemine Musta Mandril läbi 24 riigi. Kindlasti jäävad alatiseks või vähemalt kauaks meelde tõus 5895-meetrise Kilimandžaro tippu, sõit Okavango delta poristel-vesistel teedel, Kongo ja Benini korruptiivsed piiriametnikud, kohtumised metsikute loomadega, Lääne-Aafrika tsiviliseerimata paigad, igasuguse kontrolli alt väljunud voodoo-rituaal, sõjaolukorras Mali, ohutu raja otsimine läbi Lääne-Sahara miinivälja ja palju muud. Ja muidugi kokkupuuted selliste hõimudega nagu afarid, mursid, hamerid, maasaid, bushmanid, hererod, damarad, himbad, pügmeed, ewed, dogonid… Kel asja vastu enam huvi, soovitan külastada www.africanround.com blogisaiti.

Te kirjutasite ka Anne Veski laulule “Julius Caesar” sõnad. Kuidas see laul sündis ja kas selle lauluga meenub ka midagi veidrat?
Kirjutasin millalgi – oli vist aasta 1980 – tõepoolest Annele ja “Vitamiinile” laulu “Julius Caesar”. Sõnade autorlust ei tahaks endale omistada, tegemist on William Shakespeare’i tekstiga, mille üksnes kohandasin laulu tarvis. Huvitav, et küsite, kas on midagi veidrat seoses selle lauluga? Ei oska öelda. Küll aga on toimunud midagi veidrat kõikide mu pop-muusika valdkonda kuuluvate lugudega, mis on loodud enam kui 30 aastat tagasi. Sellest ajast olen läbi teinud sedavõrd mitmeid stiilimuutusi (cross-over, neo-barokk, post-modernism) ning saanud mõjutusi sedavõrd mitmetest allikatest (orientaalne muusika, budism), et tänaseks on tunne justkui pole mina see, kes on kirjutanud “Julius Caesari” ja teised samasse perioodi kuuluvad laulud. Ma ei häbene neid lugusid ega tunne nende üle ka uhkust, mul lihtsalt puudub tänaseks selle muusikaga igasugune side. Raske on seda mõtet arusaadavalt ja adekvaatselt väljendada. Kõige õigem oleks vist öelda, et “Julius Caesari” autor oli küll keegi helilooja nimega Peeter Vähi, kuid sel heliloojal on minuga pea olematu seos.

Kas teil on olemas oma lemmiktoit ja ehk annate mõne hea toidu valmistamise retsepti?
Olemata küll päris taimetoitlane, jääb viimane lihasöömise kogemus pea 20 aasta tagusesse aega, mistõttu on mu toitumisharjumused tavapärasest pisut erinevad. Eriti meeldib india, hiina (eriti Sichuani provintsi) ja tai köök, kus on lai valik taimetoite ning huvitavaid maitseid. Konkreetse toiduretsepti asemel annaksin ehk üldisemat laadi soovituse. Olen sageli näinud, kuidas eksootilistes maades rännates eelistavad paljud valged inimesed harjumuspärast euroopalikku toitu ja leiavad ikka kusagilt üles McDonald’si või KFC. Ühesõnaga, reisides õppige nautima kohalikke rahvuslikke kööke, teie arusaamad toidukultuurist avarduvad oluliselt. Loomulikult ei taha ma sellega öelda, et mulgikapsal, seaprael, kartulil, vürtsikilul ja rukkileival miskit häda oleks.

Millist toitu Aafrikas süüakse?
Aafrika on sedavõrd suur, mõistagi erineb kõrbepiirkondade elanike toidulaud vihmametsade või rannikualade hõimude ja rahvaste omast. Lisaks seab teatud piirangud ka islami levik mõningais paigus, eriti Põhja- ja Lääne-Aafrikas. Nimetaksin siinkohal vaid mõned eksootilisemad toidud, millega puutusime kokku Aafrika ekspeditsioonil. Turgudel on saadaval gasellid, ahvid, okassead, nahkhiired, püütonid, restorani menüüs võib leida kudu-, impaala-, pühvli-, elandi-, gnuu-, krokodilli-, pärlkana- ja jaanalinnuliha. Meelde on jäänud veel grillitud rästikud, vakladest supp ja muidugi umbes 5 cm pikkused mopani-ussid. Paljudes paikades on banaani meenutav plantaan toidulaual samas funktsioonis nagu meil kartul, populaarne on ka fermenteeritud ja kuivatatud kasavast valmistatud couscous. Lisaks muidugi hulk troopilisi puuvilju, milledest paljudel puuduvad eestikeelsed nimed. Kuigi äsja soovitasin nautida rahvuslikke toite, tuleb siiski tunnistada, et meie reisiseltskonna poolt jäid mõned ülalnimetatud hõrgutistest siiski maitsmata, osalt eetiliste tõekspidamiste, osalt väljakujunenud eelarvamuste tõttu.

Millised on teie plaanid lähemal ajal ja aasta lõpuks?
Nagu eelnevast jutust näha, olen suure osa ajast olnud eemal Eestist ning igapäevasest loomingulisest tööst, mistõttu pean aasta lõpuks likvideerida loomingulised “võlad”. Esiteks tuleb lõpetada Kontsert saksofonikvartetile ja kammerorkestrile, mille on tellinud Raschèr Saxophone Quartet. Ja teiseks, aastal 2014 on Riia Euroopa kultuuripealinn, seks puhuks olen lubanud kirjutada kooriteose läti rahvalaulude ainetel. Kuigi kultuuripealinna rollis on Riia alles järgmisel aastal, on teose valmimise lepinguliseks tähtajaks 31. detsember 2013. Loodan siiski asjaga ühele poole saada varem, et vana-aastaõhtul ei peaks kiirustades viimaseid takte noodipaberile panema.

Kas teil on midagi ka südamel, mida sooviksite ära öelda?
Kindlasti on midagi ka südamel, kuid südameasjad jätaksin enda teada. Keelel on aga mure Eestimaa ja meie kõigi tuleviku pärast. On jäänud mulje, et 90ndatel aastate
l ja isegi veel aastatuhandevahetusel oli eestlaste identiteeditunne palju tugevam ning meil olid selgemad ideaalid ja unistused, mille poole pürgida. Tänased ideaalid ja sihid on märksa udusemad. Ei tahaks lõpetada käesolevat intervjuud negatiivse alatooniga, seetõttu väljendan lootust, et nimetatud ilming on ajutine või olukord lihtsalt näib mulle sellisena läbi subjektiivse kõverpeegli.