“Ma soovin, et Eesti inimesed saaksid aru, et igaüks meist loob Eestit iga päev, me peame olema rahul sellega, mida me oleme suutnud ja püüdma olla iga päev parem inimene igas mõttes,” räägib poliitik Annely Akkermann Ohmygossip.ee’le.

Annely Akkermann, kuidas möödus teie suvi, mida põnevat meenutaksite?
Mul ei ole ükski suvi möödunud nii kiiresti, et ei jõua ühtki korda mere äärde ujuma. Ajaplaneerimine läks täiesti valesti, ei saanud puhata ega eriti palju tehtud. Puhkus peaks andma jõu, aga jõudu ei tulnud. Järgmisel aastal olen targem.

Mida te arvate valimiskampaania tarvis kulutatavatest suurtest rahasummadest ja kas seda tuulde loobitud raha poleks olnud kandidaatidel näiteks mõistlikum olnud anda heategevusele või mõnele haiglale näiteks vajaliku aparaadi ostmise tarvis?
Kampaaniakulud on demokraatia hind, teatud mööndustega muidugi ja kindlasti ei ole enamus valimiskampaaniatele kulutatud raha tuulde loobitud. Tegelikult selgub alles pärast valimisi, missugune osa valimiskampaania rahast lendas tuulde, missugused reklaamid inimestele ei meeldinud ja kellele kandidaatidest ei antud hääli. Irooniliselt võib öelda, et osa raha oleks võinud küll parem heategevuseks annetada. Demokraatia eeldab valijate võimalust valida paljude kandidaatide vahel. Demokraatia arvestab, et inimesed hoolivad oma riigist ja valivad ennast esindama parima kandidaadi. Kampaania abil tutvustatakse valijatele kandidaate, nende mõtteid ja plaane. Kuidas muidu oleks võimalik valida? Kampaania on kandidaatidele raske töö, aga kui isegi kampaania ajal ei viitsita valijatega suhelda ja oma mõtteid avaldada, siis miks peaks neid inimesi üldse valima. Näiteks kultuuriminister Rein Lang ei teinud Pärnumaal vähimatki kampaaniat ja sai vaatamata oma kõrgele ametikohale ainult 29 häält. Teisest küljest võib raha samavõrra ka demokraatiat kahjustada, sest erakonnad saavad riigieelarvest raha ja otsustavad, kes on need inimesed, kellele kampaaniat tehakse. Need inimesed, kes erakondadesse ei kuulu, maksumaksjatelt kampaaniaraha ei saa ning head poliitikud võivad jääde esile tõusmata puhtalt seetõttu, et neil pole raha kampaaniate tegemiseks. Kolmas, kahtlemata ebaeetiline, lähenemine valimiskampaaniate rahastamisele, on ametis olevate linnavalitsuste ohjeldamatu enesekiitmine valimiseelsel perioodil linna maksumaksjate raha eest. Nendel valimistel paistis silma Tallinna linnavalitsus tellides sadade tuhandete eurode eest nõndanimetatud mainekampaaniaid mänguväljakutele, kus lõi trummi ja laulis ametis olev linnapea. Kevadel töötanud Rahvakogule esitati erakondade ja poliitika toimemehhanismide rahastamise reeglite muutmiseks 282 ettepanekut. Neist osa on hetkel Riigikogu töölaudadel ja tõenäoliselt seisavad ees muudatused erakondade rahastamise reeglites. Demokraatia õiglase ja mõistliku hinna määramine ongi väga keeruline, aga paremate reeglite poole tuleb aina püüelda, maailm muutub ja tuleb edasi liikuda.

Kui paju teie kulutasite raha oma valimiskampaania peale ning kuidas häältesaagiga rahule jäite?
Ma jäin oma häälesaagiga väga rahule. Pärnu linna 12. tulemus pole üldse paha.

Kas teie kui poliitiku arvates on normaalne see, et seadus võimaldab igal aastal tõsta valitsusel oma palka ning samas alampalga ja toetuste (näiteks või toimetulekutoetus) tõstmiseks raha ei leita?
Valitsuse palka kärbiti 2008. aastal ja see püsis samal tasemel viimased 5 aastat. Pensionid, alampalk ja erinevad toetused on vahepeal mitmeid kordi tõusnud, kuid sealjuures ei arva ma sugugi, et need oleksid ülemäära kõrged. 2014. Aastal tõuseb pension 5,8%, samuti tõstetakse pensionide tulumaksuvaba määra 354 euroni kuus. Ka alampalk ja toimetulekutoetus tõusevad, samuti õpetajate palgad ja õppetoetused õpilastele. Kokku kulub füüsilistele isikutele makstavatele pensionidele ja toetustele 27,7% riigieelarvest, mis on kokku 2,3 miljardit eurot. Summat, mis saajale on vähe, vaatavad teiselt poolt maksumaksjad, kes selle riigieelarve tulude poolele sisse maksavad ja andjale on see raha suur.

Kuidas te suhtute tasuta ühistranspordi olemasolusse Tallinnas, kas teie toetate seda või leiate, et sellist soodustust rahval ei peaks olema?
Tasuta ühistransporti ei ole olemas, küsimus on selles, kes sõidu eest ja missuguses osas maksab. Tallinnas maksavad reisijale tasuta sõidu kinni ühetaoliselt kõik linna maksumaksjad sõltumata sellest, kas nad kasutavad ühistransporti või mitte. Kas see on õiglane jäägu iga inimese enda ideeliseks valikuks. Mina kasutan Tallinna ühistransporti tihti, see on ka piletit ostes igati taskukohane ning rohelise kaardiga on väga mugav maksta. Ma tean, et mitte kõik linnaelanikud ei ole rahul busside väljumisaegadega, ilmselt oleksid nad nõus pileti eest maksma kui liinivõrk oleks selle võrra parem.

Päev enne valimisi selgus, et Tallinna linnapea kandidaat Eerik-Niiles Kross on Interpoli poolt tagaotsitav king keskkriminaalpolitsei ütluste kohaselt (meediale) oli see põhjendatud. Kas teie arvates oli õige see, et tagaotsitavaks kuulutatud Tallinna linnapea kandidaat Kross oma kandidatuuri ei taandanud ja oli ETV “Vakimisstuudios” teiste linnapea kandidaatidega väitlemas nagu õige mees kunagi?
Kui inimene on veendunud oma süütuses ning teda pole kohtu poolt süüdi mõistetud, siis loomulikult tuleb ta telestuudiosse ja igasse muusse kohta nagu õige mees. Ma ei näe selles midagi erilist. Politsei tagaotsimiskuulutus ei ole süüdimõistmine.

Milline on teie lemmikvärv ja kas te ka riietate ennast vastavalt sellele?
Mu lemmikvärv on sinine, ostsin täna sinise kampsuni. Kuigi sellel aastal olen ostnud palju fuksiaroosasid riideid. Mulle meeldib ka oranž, see on segu kahest värvist, punasest ja kollasest, punane sümboliseerib mulle armastust ja kollane soojust.

Millised on teie plaanid lähemal ajal ja aasta lõpuks?
Mul on plaanid ainult tööks. Tahan külastada enne aasta lõppu veel kõikide maakondade naisi. Samuti tahan kihnlastega minna külla Hiiumaale, et vaadata kuidas nad loomi kasvatavad ja neist tooteid valmistavad. Äkki saab midagi Kihnu jaoks õppida.

Kas teil on midagi ka südamel, mida sooviksite ära öelda?
Ma soovin, et Eesti inimesed saaksid aru, et igaüks meist loob Eestit iga päev, me peame olema rahul sellega, mida me oleme suutnud ja püüdma olla iga päev parem inimene igas mõttes.