Hiljuti kõvasti kõlapinda leidnud ja oma romaaniga “Naine” meediakeerisesse sattunud kirjanik Olavi Ruitlane räägib Ohmygossip.ee-le naistest, kirjandusest ja oma elust ning tegemistest. “Luulekogu kokkupanek on ainult viitsimise taga. Kindlasti annan üsna varsti välja kordustrüki raamatust “Kroonu”. Jooksvaid töid ajakirjandusse tuleb hinge sees hoidmiseks niikuinii teha. Kui selle kõige vahelt aega jääb, üritan ka veidikese puhkust võtta,” räägib Rutlane, et töö ei lõpe iial.

Oletame, et otsite tutvust – tõsist või vähem tõsist. Kuidas kirjeldaksite ennast läbi interneti võõrale inimesele, kelle vastu teil on huvi?
Facebooki ja Twitteri ajastul sõlmuvad tutvused iseenesest. Ega mul ei ole tarvis ennast kirjeldada ju. Kõik, kes minuga tutvust otsivad teavad mind kaudsemalt või lähedasemalt ja mina ei otsi tuttavaid inimeste hulgast, kelle nimi mulle midagi ei ütle. Teiseks oleks igasugune enesekirjeldamine mõttetu – Google teab minu kohta rohkem, kui ma ise.

Aga kui Sa sa mõtled suhtetutvusi, siis naisi lantisin viimati ikka väga ammu. Neid pole mu ellu rohkem tarvis kui neid seal on!

Iga inimese jaoks on elus rohkem ja vähem tähtsaid sündmusi. Kui jätta välja teie “kirjanduslikud lapsukesed”, siis mida peate oma elus suurimateks võitudeks, toredaimateks sündmusteks?
Eesti taasiseseisvumine on kõige parem mis minu ja mind ümbritsevatega üldse juhtuda sai. Sealtmaalt oli korraga kõigel mõtet.

Milline mees te olete? Kuhu ja kuidas ise ennast paigutaksite, milline on teie mõõtkava, meeste välimääraja, meeste hindamise skaala?
Ma olen normaalne mees. Paigutun normaalsete meeste hulka ja normaalsed mehed ei koosta meeste hindamise skaalasid.

Millised inimesed on teid inspireerinud? Kes on teile eeskujudeks nii kirjanduses, kui ka muidu elus?
Elu ise inspireerib. Loen palju ja eks mu kirjutised on kah kuidagipidi minu enda ja mu poolt loetu-kogetu segu. Mujal niikuii, aga ka Eestis tehakse ja on tehtud ikka väga head kirjandust. Eeskujusid ma ei tunneta aga tikun eelistama kahe jalaga maa peal seisvate kirjanike asemel spontaansed loojad.

Olete Kirjanike Liidu, Tartu Noorte Autorite Koondise ja Eesti Autorite Ühingu liige. On sellest kuuluvusest ka mingit reaalset kasu?
On muidugi kasu. Kirjanike Liitu kuulumine on minu meelest kirjanikule ka osaliselt enesemääramise küsimus. On võimalik kasutada loomemaju jne. Kirjanike Liit teeb kirjaniku heaks mida ta suudab. Aga suudab ta suuresti niipalju, kui Kultuuriministeerium ülalt võimaldab. Lihtsamatki sotsiaaltagatist, nagu haigekassakaart, pole riik loomeinimestele küll taganud aga vähemalt korraldatakse neile loomeliitude poolt uhkeid matuseid.

Nad on sõbrad, sõpradest reaalsemat kasu pole ja EAÜ-st tilgub väikestviisi võid saia ja vorsti vahele.

Kaur Kender lendas mõne aasta eest kirjandustaevasse nagu komeet. Mis teie arvate, kas kirjaniku isikuomadused aitavad lugeja sümpaatiat võita? Kas kirjanik on eraldi inimtüüp? Kes on kirjanik?
Kui tegemist on elulooramatu-autobiograafiaga, siis võib olla isikomadustest abi. Ilukirjanduse puhul, nagu Kender, hakkab kaup ise rohkem lugema. Eraldi nimtüüp? Dna on sama. Mul hakkab kohe mõte tööle… poliitik võib küll omaette tüüp olla. Hoopis muud kui inimene… näiteks rott? Roti genoom on inimese omast palju mitmekülgsem, 21 kromosoomi… neil on parem nina kui inimesel, mõtlen seda uppuvalt laevalt lahkumise värki… Rotid on mõne külje pealt inimarengust ees… teadlased kinnitavad ka, et näriliste evolutsioon toimus inimeste omast kordi kiiremini.

Kirjanik on tavalisest oluliselt suurema kujutlusvõime- ja kirjutamisoskusega, kujundliku mõtlemisaparaadi, mõnikord ka avarama maailmapildiga tegelane, kellel on midagi öelda. Raamatu avaldamine ei tee autorit kirjanikuks, küll see mis seal kaante vahel, võib teha.

Kirjutasite hiljuti romaani “Naine”. Kas te võiksite välja tuua oma lemmikkohad raamatust?
“Lähme protseduurile, papi, teil on kusi väga halb, see on kateeder, ma torkan teile selle munnist sisse!”
Praegu oli just see valimistetrall. Inimesed läksid üle piiri. Käidi niimoodi närvidele, et tahtnuksin võtta kateedri ja neile sinna surada…

Räägime naistest. Milline on ilus naine? Milline on ideaalne naine?
Ilus naine on tark naine. Ilusad naised on sellised nagu Marju Lauristin ja Ene Ergma. Ideaalsed naised on targad ja seksikad naised. Nagu minu oma.

Millesse te usute?
Iseendasse. Keegi pole mind niipalju aidanud kui ma ise.

Mis teil praegu, lähiajal, tuleval aastal käsil on… ?
Arvutis tiksub uus romaan. Üht setukeelset jutukogu tahaks kokku panna, materiali juba on. Näidenditellimus on õhus. Luulekogu kokkupanek on ainult viitsimise taga. Kindlasti annan üsna varsti välja kordustrüki raamatust “Kroonu”. Jooksvaid töid ajakirjandusse tuleb hinge sees hoidmiseks niikuinii teha. Kui selle kõige vahelt aega jääb, üritan ka veidikese puhkust võtta.