EASi juhatus kinnitas eelmise nädala lõpus toetuse Kuressaare muuseumi arendamisele ja Ahhaa keskuse ehitamisele.
Mõlema objekti ehitust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide programmi raames. Ahhaa keskuse hoone ja ekspositsiooni ehitamine läheb maksma 146 miljonit, millest toetus moodustab 80 miljonit krooni ning Kuressaare kindluse kui turismiobjekti väljaarendamine 60 miljonit, millest toetus katab 51 miljonit krooni.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul paistavad mõlemad projektid silma oma potentsiaali poolest meelitada ligi külastajaid ja seeläbi luua piirkonda uusi töökohti. „Kuressaare kindluse arendusprojektiga on oodata Saaremaale mitmesaja uue töökoha teket ning märkimisväärseid investeeringuid erasektorist. Tartus asuv teaduskeskus Ahhaa aga on seadnud eesmärgiks tõsta aastane külastajate arv üle saja tuhande. Sellise turismimagneti teke annab kindlasti olulise tõuke kogu Lõuna-Eesti arengule,” ütles Kiisler.
Tartusse kerkiva Ahhaa eesmärgiks on pakkuda kõige unikaalsemat mitteformaalset õpi- ja vaba aja veetmise keskkonda Baltikumis. Ekspositsiooni raames kavandatakse püsinäitust rõhuga loodusteadustel ning kaks korda aastas vahetuvaid teemanäitusi. Tulevase püsiekspositsiooni kontseptsiooni moodustavad kolm põhiteemat: AHHAA (teadus) – füüsika, keemia, matemaatika, astronoomia, muud teadused; EHHEE (tehnoloogia) – teaduse rakendused, veemaailm ja kineetiline objekt; OHHOO (tajud) – optilised illusioonid, virtuaalne reaalsus.
Näitused koostatakse käed-ja-mõte-külge-põhimõttel ning neid toetavad lisateenused. Näiteks hakkab uues statsionaarses näitusehoones paiknema kino, mis pakub 3D-formaadis teadusfilme kõigile huvilistele. AHHAA ? la carte tähendab rühmapõhiseid eritellimusi, mis annavad huvilistele teadusvaldkonna põhiseid süvateadmisi. Arvestatakse kliendi haridusega, vanusega jt kriteeriumitega. Lisaks teaduspäevad ja -festivalid, sh rahvusvahelise ürituse „Teadlaste öö” korraldamine, koolitused, töötoad, planetaarium, teadusteater, teemanädalad jm. Vaheldusrikkus ja elamuslikkus on ka korduvkülastuste motivaatoriks.
Samuti on kavas rändnäitused teistes Eesti linnades, teadusteatri katsedemonstratsioonid ja loengud koolides kohapeal. Aktiivselt tehakse rahvusvahelist koostööd teiste teaduskeskustega ning selle kõrval konkurentsis püsimiseks ka omatoodangut ekspositsiooni tarbeks.
Põhisihtgruppideks on koolinoored vanuses 7-15 (40-45% kogukülastustest) ja pered (u 35% kogukülastustest). Sedakaudu tegeleb Ahhaa ka noorte elukutsevaliku suunamisega teadusvaldkondade kasuks. Välisturistide osakaaluks plaanitakse 30% ehk 33 000 inimest.
Ehitustööd peaksid valmima tuleva aasta septembris ning maja koos peanäitusega avatama 2011. aasta kevadel. Hoone avamise ajaks arendatakse koostöös turismi- jt vaba aja veetmise võimaluste pakkujatega välja ka paketid, mis arvestavad eri sihtrühmade huve ning võimaldavad soodsamat hinda kui üksikkülastuste puhul.
Kuressaare muuseumi arendusprojekti eesmärk on restaureerimis-konserveerimistööde ja arendustegevuse kaudu säilitada Kuressaare kindlus tulevastele põlvedele ning kasutada paremini selle võimalusi nii ajaloo tundmaõppimiseks ja populariseerimiseks kui ka vaba aja veetmiseks.
Kuressaare kindlus ja selle tuumik piiskopilinnus on Baltimaade ainus algsel kujul säilinud kindlusehitis. Kui teised regiooni linnused – Narva, Turaida ja Trakai on suures osas rekonstrueeritud, siis Kuressaare linnus on ilma suuremate ümberehitusteta püsinud läbi seitsme sajandi. Samuti on tavapärasest paremini säilinud linnust ümbritsevad Põhjasõja-eelsed ja -aegsed kindlustused.
Projekt hõlmab mitmeid tegevusi. Lähiajaloo ekspositsiooni ehitus on jätkuks 2005. aastal valminud lähiajaloo ekspositsiooni I etapile ja kajastab aastaid 1950 – 1992. Konserveerimis-restaureerimistööd keskenduvad põhikindlustuste (bastionid, kurtiinid) konserveerimisele ja restaureerimisele. Neid tehakse lõikude kaupa, et suurem osa kindlusest jääks külastajate käsutusse ja muuseumi töö oleks võimalikult vähe häiritud. Remonditakse vabaõhuürituste teenindamise hoone ja rajatakse sadeveekanalisatsioon, videovalvesüsteem ja kaitsetorni automaatne tulekustutussüsteem. Keldrisse tuleb kiviraidetöökoda ning ekspositsioon 1941. aasta massimõrva ohvrite mälestuse jäädvustamiseks. Kindlus valgustatakse.
Projekti tulemusena suureneb piirkonna turismitoodete valik ja kvaliteet (uus tänapäevane ekspositsioon, avatud keldrid ja käigud, rekonstrueeritud 17. saj. suurtükipositsioon, välja kaevatud ja konserveeritud keskaegsed müürilõigud, puhkekohad bastionidel ja vallidel, kindluse eri osade väljavalgustamine, uue sissepääsutunneli ja silla rajamine, turvalisuse täiustamine jne.) Seetõttu on oodata ka turistide arvu suurenemist (2008. a. 87 615 muuseumi- ja u. 25 000 vabaõhuürituste külastajat; projekti lõpul 2015. a. plaanitakse u 120 000 muuseumi- ja u. 50 000 vabaõhuürituste külastajat).