Statistika näitab, et viimastel aastatel sageneb Eestis haigestumine nahavähki, eelkõige melanoomi. Vähiliidu andmetel diagnoositakse maailmas igal aastal kaks-kolm miljonit naha sarvkihist lähtunud vähki ja umbes 132 000 melanoomi. Haigestumine nahavähki sageneb koos osoonikihi vähenemisega stratosfääris. Kuna eestimaalased käivad üha rohkem reisimas ja noored külastavad palju solaariumi, kasvab nahavähki haigestumine pidevalt.

“Naha päevitumine põhjustab pigmendirakkude ehk melanotsüütide DNA kahjustust, mis soodustab nahavähi teket,» selgitas nahaarst Pille Konno. «Mida tugevamaks ultraviolettlambid lähevad, seda ohtlikumad on need nahavähi seisukohast. See kehtib eriti kiirsolaariumide kohta.”

Iga inimene, kes on saanud ülemäärase annuse UV-kiirgust, olgu siis solaariumis või päikese käes, on ohustatud nahavähi tekke suhtes. Suuremas ohus on heleda naha, siniste silmade, blondide või punaste juustega inimesed, samuti kuuluvad riskirühma need, kellel on lapseeas esinenud päikesepõletusi või kelle töö või hobid nõuavad pidevalt päikese käes viibimist.

Kasuks ei tule see, kui heledanahaline inimene satub elama tema jaoks valesse piirkonda, näiteks ekvaatori lähedale või Austraaliasse. Ohtlik on ka vahel harva saadav intensiivne UV-kiirgus, näiteks kui tubase eluviisiga inimene põletab ennast päikesereisil juba esimestel päevadel rannas ära.

Pärast soojamaareisi on nii mõnigi päikesekummardaja täheldanud uute sünnimärkide lisandumist. “Mida rohkem UV-kiirgust saadakse, seda rohkem pigmendilaike ehk neevuseid lisandub,” rääkis arst. “Ohtlikud on teistest sünnimärkidest erinevad düsplastilised neevused – tumedamad, vahel mustjat värvi, ebakorrapärased, läikiva pinnaga. Selliseid neevusi peetakse melanoomile eelnevaks seisundiks.”

Doktor Konno kinnitusel on nahavähk varajases staadiumis ravitav. Ta soovitab inimesel, kes märkab nahal, peopesadel või taldadel kahtlasi pigmendilaike, pöörduda nahaarsti poole. Kui nahk on elu jooksul saadud UV-kiirgusest juba kahjustatud ja tekkinud pigmendilaigud, oleks mõistlik edasisest UV-kahjustusest loobuda.

“Naha kaitsevõime ei ole piiritu, ühel hetkel võib tekkida kahju, mida pole enam võimalik parandada,” hoiatas Konno. “Kui kellelgi on diagnoositud atüüpilised neevused või melanoom, peaks ta kindlasti loobuma solaariumi külastamisest ja päevitamisest.”

Kaitske ennast ja oma lapsi

•    29. juulil 2009 teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et solaariumid kuuluvad kõrgeimasse kantserogeensesse riskirühma ja pideval solaariumikülastajal suureneb melanoomi tekkerisk 75%.
•    Meditsiiniuuringud näitavad, et suuremaks riskiteguriks melanoomi tekkel on enne 15. eluaastat saadud päikesepõletused, seega on eriti oluline just laste kaitsmine UV-kiirguse eest.
•    UV-kiirguse vastu kasutage päevituskreemi, mille kiirgusekaitse faktor (SPF) on vähemalt 15 – see kaitseb nii UVA- kui ka UVB- kiirguse eest. Mida heledam nahk, seda tugevama faktoriga päevituskreem tuleks valida.