OHMYGOSSIP – Ma ei ole isiklikult mingi tibi, kes firmat taga ajaks. Fake tooteid üldiselt ei taha, kuid kui on miski mis meeldib, miks mitte. Alati eelistan ma feigi raha eest midagi kvaliteetset osta või üldse ostmata jätta. Ma ei saa aru inimestest, kes just replicat nime pärast taga ajavadki… MILLEKS?

Eriti tobe on vaadata tänavapildis inimesi, kellel seljas replica (odavalt järgi tehtud disainertoode – toim.), kuhu suuresti ja valesti kirjutatud näiteks: DOLCE & GABANNA või BANANA või muud sellist!!!

Replicat leidub praegu igal pool — kõike tehakse järgi, jalanõudest kuni aluspesuni, isegi lõhnasid kopitakse  Linnas ringi vaadates on juba igal möödujal Chanel või siis kole järgi tehtud vöö, mille nime näed paarisaja meetri kaugusele. Ma arvan, et kui osta midagi, siis tuleks valida ilu ja kvaliteedi järgi.

Jah, ka minul on paar replica toodet, need olen netist tellinud (on tõeliselt kaunis olnud ja mida ma originaalis lubada ei saaks) või kellegilt kingiks saanud. Olgem ausad, täitsa hästi tehtud ja ilusad, vahet ei ole et replica ja õnneks nimi suurelt kuskil ei ilutse. Mu mees noomib mind ALATI selle peale, kui kuskil miskit ägedat näen ja uurima lähen (nagu näiteks randades, kus mustanahalised võltsi müüvad!!!) Mees ütleb, et replica on nii jama, et ta pole nii rikas, et iga kuu uut feiki lubada, seepärast ma ei ole raatsinud endale üldse tellidagi/osta, niikuinii ei kanna neid palju ja nad näeksid peale pikka kasutamist odavad välja, see oleks kui raha tuulde viskamine. Kui ma endale õiget brändi toodet lubada ei saa, siis ma lihtsalt ei osta!!! Küll aga luban ma endale kuulsate disainerite tehtud brändi jalanõude mudeleid —  mind ei huvita see nimi, mis seal peal on, vaid mudel, mis jalga kaunistab. Veel võin ma vabalt oma riided ka laadalt või turult osta, oluline, et seljas ilus istuks:)

Viimasel ajal (kui vaja) soetan enim oma riidetest H&M´ist, kohalikest poodidest, outlet’idest või netist. Tean, et ma ei kanna neid kaua ja pole mõtet palju uute riiete peale raisata. Üldsielt mu maitse on väga muutlik ja peale mõnda aega mulle ei meeldi ükski asi kapis.  Eelmine aasta näiteks ostsin sadu pealuudega asju, nüüd aga seisavad kapis ja ma ei suuda neid millegagi sobitada! Peale lapse sündi on mu maitse muutunud pisut elegantsemaks ja soovin välja näha midagi muud kui plikatirts. Seega, mis mulle enam ei sobi/meeldi, leiab juba varsti uue koha kellegi teise kapis, kirikusse viies need asjad rändavad suure rõõmuga kellegi teise selga:)

Tagasi replica juurde minnes, see KUULSA nime taga ajamine on minu arust tobe. Pigem tasuks osta asju mis on ilusad ja mitte seda, millel ilutseb brändi NIMI. Replica on nii suuresti maailma vallutama hakkanud, et paljud enam ei mõtlegi, et mõnel võib seljas ka originaal olla. Viimasel ajal üle ühe eestlase, küsib riiete kohta mis seljas,  “KUST TELLITUD?” :D Kas keegi oma nina online poodidest üldse välja ka saab? Kas keegi üldse “elavaid” BUTIIKE ka külastab?

Märkimata ei saa aga jätta ka kindlasti seda, et need kes replicat järele teevad, on laisad. Selle asemel, et midagi ise välja mõelda, nad kopeerivad 1:1 teise tehtud töö ja vaeva maha! Mõelge kui palju “varastatud” raha selles on! Ja pealegi, internetis müüakse oma asju veel nahaalselt originaal piltidega ka! Tahaks ka ära mainida, et kes ei tea, siis replica toodete massiline müümine ja maaletoomine on seadusega vastuolus ning karistatav.

Kord rääkisin ühe naisega, kes väitis, et feik on feik ja et replica on sama mis originaal, aga odavam, et replica on praak toode või mille õmblus on natuke sassi läinud ja siis müüakse neid odavamalt edasi lihtsalt. Ei, nii see kohe mitte ei ole, replica=fake. Järgi tehtud on nad kõik ja seda peetakse vuffliks!

Kuidas siis aru saada, kas Sinu enim tagaaetav kaubamärk on fake või originaal?  Louis Vuittoni võltskottide müügi piiramiseks on isegi koostatud ettekirjutis, et ostja teaks, millal/kellelt kotti mitte osta.  Kott on võltsitud, kui:

1. Müüja pakub sulle kotti odavamalt, väites, et tal töötab sõber tehases. Luksusbrändidel ei ole enamasti hulgimüüke, tagastusmüüke ega tehase lõpumüüke.
2. Müüja pakub kaasa kirjalikku ehtsustunnistust.
3. Kotil on helepruun või pruun seemisnahkne vooder.
4. Koti firmamärk ripub nööri otsas ning märk on kirjutatud pruunide tähtedega ümarale valgele plastitükile.
5. Kotil on monogrammid pigem rohekat tooni, mitte originaalselt karamellpruunid, monogrammid on vähendatud suuruses.
6. Koti sangad ei ole ehtsast nahast, vaid PVCst või kunstnahast.
7. Koti tõmblukul on YKK märk.
8. Kott on täiesti suvalise kuju ja disainiga, kortsus või ebasümmeetriline.
9. Kotil on küljes hinnalipikud, paberist infolipikud või kleebised etikettidel. Originaalkotti ostes pannakse sedelid kas käekoti taskutesse või antakse eraldi ümbrikus kaasa. Originaalkotiga käib üldiselt kaasas kaks sedelit: esimesel on nimi Louis Vuitton ja kirjas materjal, millest kott on tehtud, ning teisele on kirjutatud koti mudeli number, selle prantsuskeelne nimetus ja kaubakood. Lisana võib mõne kotiga kaasas olla väike brošüür koti hooldusjuhendiga.
10. Kotil on kaasas kollane paberlipik nii-öelda firmamärgiga.
11. Koti sangad ja metallosad on kaetud kilega või mingite muud sorti pehmendustega!

Kahjuks replicaid üritatakse tihti originaali pähe maha müüa. Olgem lihtsalt ettevaatlikud, sest autoriõigusi rikkuvaid ning lapsorjatööd kasutavaid ning teiste loomingust toituvaid vuflimüüjaid pole mõtet toetada! Palju on kaunist ning kvaliteetset originaalkaupa, mida saab kätte ka mõistliku hinnaga!

Suured karukallid, kuumast Itaaliast,
Teie Kristiina!

Vaata ka:
Kristiina Kalberg: Kannatan kriitikat, kui see tuleb TARKADELT!

Kristiina Kalberg: Mida teha, et suhe ei närtsiks?

Kristiina Kalberg: Olen ilukirurgia poolt ja lähen peagi ka ise “noa alla”

kalberg---