“Lootuse külas tuuakse elule tagasi ränka alkoholi- ja uimastisõltuvusse langenud inimesed. Ma ei teadnud ja ei oleks uskunud, et 8 aastat narkootikume süstinud inimest on võimalik päästa. Nüüd ma tean, et on, lihtsate vahenditega – enesearenduse ja tööga, ilma igasuguste medikamentideta,” räägib Annely Akkermann Ohmygossip.ee’le.
Annely Akkermann, kuidas on teil möödunud käesolev aasta siiani, mida põnevat olete teinud?
Lootuse külas Kernu vallas veedetud päev oli minu selle suve kõige innustavam sündmus. Kirjutasin sellest pikemalt ka oma facebooki kontol. Lootuse külas tuuakse elule tagasi ränka alkoholi- ja uimastisõltuvusse langenud inimesed. Ma ei teadnud ja ei oleks uskunud, et 8 aastat narkootikume süstinud inimest on võimalik päästa. Nüüd ma tean, et on, lihtsate vahenditega – enesearenduse ja tööga, ilma igasuguste medikamentideta. Lootuse küla asukoht on looduslikult väga kaunis, nagu Nõmme mändidealune, jõgi lookleb mööda. Hooned on täispuidust, heledatest toonides, ehitatud laitmatu kvaliteediga. Praegu on Lootuse küla ainult meestele. IRL Naiskogu katsub jõudumööda toetada Lootuse küla rajamist naistele. 68% rehabilitatsiooniprogrammi läbinutest suudab sõltuvusest vabaneda ja see on väga hea tulemus. Iga päästetud inimene on tähtis ja kallis oma vanemate ning lähedaste jaoks, aga 68 inimest 100st on tulemus, mis kiidab tegijat. Küla rajaja Märt Vähi on saanud Eestimaa Uhkuse auhinna. Lootuse külas töötavate inimeste üle võib Eesti olla topeltuhke, sest nad kõik on tulnud külla sõltlastena ja jäänud sinna teisi teenima. Suur rõõm oli Kihnu saart tutvustada Briti suursaadikule Chris Holtbyle perega ja Kaja Kallasele elukaaslase ja pojaga.
Probleemiks on prügiga seonduv. Kuigi on olemas üldkasutatavad prügikonteinerid, liideti jäätmekäitlusfirmaga Ragn Sells Tori vallas automaatselt need elanikud kes vabatahtlikult selle firmaga lepingut ei sõlminud ja nüüd saadetakse neil tühisõidu arveid. Kuidas teie poliitikuna seda teemat kommenteeriksite, kas seadus tõesti nõuab elanikult sunniviisiliselt ühel prügifirmal prügi kodust ära transportida ja selle eest tasuda?
Eesti Vabariigi seadus ei nõua elanikult prügi kodust äraveo tellimist ühelt konkreetselt prügifirmalt, Tori puhul Ragn Sellsilt. Küll aga paneb jäätmeseadus kohalikule omavalitsusele kohustuse korraldada jäätmehooldust, sealhulgas segaolmejäätmete liigiti kogumist ja vedu. Samas võib kohaliku omavalitsuse üksus jätta jäätmeveo korraldamata hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas. Kõik vallad ja linnad on kohustatud jäätmehoolduse arendamiseks koostama jäätmekava.
Proovin olukorda selgitada näidetega erinevatest valdadest. Olin Kihnu vallavanem, kui Kihnu vallavolikogu võttis vastu jäätmekava ja rajas jäätmejaama. Kihnust tuleb jäätmed mandrile vedada laevaga ja seegi ühendus puudub aastas 4-5 kuud, seetõttu sorteeritakse Kihnu jäätmejaamas jäätmed rohkem kui kümnesse liiki, mis vähegi võimalik komposteeritakse ja ülejäänu pressitakse tihedalt kokku, et oleks lihtsam vedada. Samas on Kihnu saar väga väike ja seetõttu me ei pidanud vajalikuks suruda inimestele peale kulusid korraldatud jäätmeveoks, Kihnus antakse inimesele valida, kas ta viib jäätmed ise jäätmejaama või tellib auto järele. Alates 2008. aastast on elanikud eelistanud ise oma jäätmete jäätmejaama toomist, autot tellivad ainult vallaasutused ja ettevõtted.
Me kõik teame, et prügiauto maksab võib olla 100 000 eurot, lisaks autojuhi palgakulu ja kütusekulu. Ma ei ole kindel, kas mõnes hajaasusutsega piirkonnas, näiteks Koongas, kus ühel ruutkilomeetril elab 3 inimest, on ikka majanduslikult mõttekas nii suurt ja kallist autot metsade ning põldude vahelisi teid mööda 80 liitri prügi järele saata. Elanikud peavad ju need kulud hulga peale kinni maksma. Äkki on siiski elanikel odavam viia oma jäätmed ise otse jäätmejaama või mõne poe juures asuvasse suurde segaolmejäätmete konteinerisse. Surju, Tori, Paikuse ja Sindi valdade volikogud on täitnud oma kohustust segaolmejäätmete kogumisel, võtnud vastu jäätmekava ja tellinud korraldatud jäätmeveo Ragn Sellsilt. See on vallavolikogude otsus ning seetõttu ei ole õiglane pahandada tühisõiduarvete üle Ragn Sellsiga, nemad täidavad ülesandeid, mida vallavalitsus on neilt lepinguga tellinud.
Vaatasin ka Tori valla koduleheküljelt, et 80 liitrist mahutit tühjendatakse tiheasustusega alal kord 4 nädala jooksul ja hajaasustusega alal kord 12 nädala jooksul ja see maksab 2,4 eurot. Lisaks on öeldud, et 4 üksinda elavat inimest võivad tellida 80 liitrise mahuti 4 inimese peale, mis paneks elanikule kohustuse tasuda 3 kuu jooksul 20 liitri jäätmete äraveo eest 80 eurosenti ja teist sama palju konteineri rendi eest, kokku 1,60 eurot inimese kohta. Minu arvates on see hind jõukohane igale inimesele, ka pensionäridele ja madalapalgalistele. Täiesti selgelt koguneb kõigil inimestel jäätmeid, isegi kui vähe poes käia, toidujäätmed komposteerida ja paber põletada. Lisaks tekib katkiläinud riideid ja kingi, lambipirne, kilekotte, plastik- ja plekkpurke. Ma tahan väga inimestele südamele panna, et kilest ja igasugustest tundmatutest materjalidest pakendeid, kingi, nõusid, kaableid, mööblit ja muud sellist ei põletataks, sest inimesed isegi ei tea, kui mürgiseid ühendeid nende põletamisel lendub ja missuguseid koledaid haigusi nende sissehingamine võib kaasa tuua. Palun sorteerige prügi ja korraldage selle jõudmine põletusahjudesse, kus kahjulikud ained filtritega kinni püütakse. Nii säästame loodust ja iseenda tervist.
Millised on teie plaanid edasiseks suveks?
Minu puhkepaus hakkab läbi saama, 2.-3. augustil tulevad IRL Naiskogu IREN naised Kihnu suveakadeemiale, mille peateema on pärimuskultuur ja selle õpetamine Kihnu koolis. 3. augustil lähen sõbranna Irene Pordi hõbepulma ja 4. augustil Joel Sangaga Rakverre Hamleti etendusele. Peale seda asun tööle. Tuleb hakata septembris algavat Riigikogu tööperioodi ettevalmistama, lugema ja kirjutama.
Milline on teie lemmikvärv ja kas te panete end ka vastavalt sellele riidesse?
Minu lemmikvärv on sinine ja mul on alati mõni sinine kleit või pluus. Suvel sobib sinine hästi valgega. Meeldib ka punane, Kihnu rahvariietes on väga palju punast.
Kas teil on anda mõni hea toiduretsept suveks?
Suvel söön palju kala, sest Kihnus saab värsket kala kerge vaevaga. Olen ka suur rohusööja, söön palju värskeid salateid, tomateid ja kurke. Suvel on häid värskeid köögivilju igal pool lademes. Praeräim on väga maitsev ja lihtne teha. Räim puhtaks, pisut soola, jahust läbi, pannile ja valmis. Kuumalt leiva ja kartuliga imehea.
Kas te käite ise metsas seeni ja marju korjamas, või ostate neid turult?
Seeni ostan turult, metsas käimiseks kahjuks pole küllalt aega. Punasesõstra põõsas ja ploomipuu on aias, need korjan ära ja panen purki. Praegune eluperiood on selline, et v&ot
ilde;tan kõikide tähtpäevade puhul emalt, tädilt ja õelt kingiks vastu nende tehtud hoidiseid.
Kas teil on midagi ka südamel, mida sooviksite ära öelda?
Liigselt kiirustades jääb märkata, et elad, kuigi võiks arvata vastupidi. Soovin, et inimesed istuksid rohkem ja nuusutaksid lilli.