OHMYGOSSIP – ”Ma luban sind armastada rikkuses ja vaesuses oma elupäevade lõpuni. Hoida ja austada…“

Ühel argipäeva õhtul lesisin voodis ning logelesin pult käes. Lükkasin end voodist välja, et minna jalutama ja torm merel üle vaadata. Tagasi jõudes olin enda üle uhke, sest leidsin sügava mõtte millesse kadusin paariks tunniks.

Kõndisin ja ekslesin oma pilgu ja mõtetega, olin päris laiali ning katsusin end nagu mosaiigitükke kokku panna. Mu pilk peatus ühel vanapaaril. Vanust võis neil olla kõvasti üle 70 aasta. Ilmselt poleks nad mulle silma jäänud, kui neis ei oleks sada aastat armastust. Neis oli midagi erilist – nad hoidsid käest kinni, kujutage ette jah – nad ei olegi veel üksteisest tüdinenud ja ei kõnni teineteisest paarisaja meetri kaugusel. See käe hoidmine ei olnud üldse midagi tavalist, see oli tugev ja armastust täis kätehoidmine. Ma jõudsin sellele paarile aina lähemale, pöörasin korra pea ja selle naise nägu oli täis armastust justkui vast armunud kahekümnestel. Ta näol olid auväärsed kortsud, kuid ta silmad särasid pannes endalgi silmad särama. Omavahel nad suurt midagi ei rääkinudki, kuid arvatavasti polnud sõnu vajagi, neil oli ju nende suur armastus.

Huvitav mida me vajame, et armastada kedagi sada aastat? Kas olete mõelnud sellele kuuldes, et mõned paarid ongi terve elu koos olnud ja neil jätkub ikka veel armastust?

Tingimusteta armastust – on oluline, kui mitte kõige oluliseim

Peab jätkuma piisavalt armastust, et armastada teist ka siis, kui teine on juba vana ja haige. Teine inimene peab sinu jaoks olema justkui õhk, mida vajad aina enam ja enam. Keegi, keda sa armastad ka siis, kui vihkad. Kogu sinu maailm, päikesepaiste ja iga hingetõmme. Inimene, kellega saad teha keelatuid ja lubatuid asju. Keegi, kellega oled suuteline ületama ka suurimad raskused, mis ühes suhtes võivad tulla.

Kedagi armastades ei saa me ka ennast unustada. Kui armastatu käitumises, sõnades või tegudes on midagi, mis teeb haiget, siis toob see meile kannatusi. Seljuhul oma energia säästmiseks ning suhte püsima jäämiseks on hea oma tunnetest kaaslasega rääkida ja selgitada. Me ei saa muutuda prügikastiks, võttes endasse nt. purjus abikaasa sõimu (tingimusteta armastust silmas pidades) või tehes midagi kaaslase nõudmisel, mis on vastuolus meie uskumustega. Samamoodi ei saa me kedagi ise jalamatiks muuta, oma tõekspidamisi peale suruda. Armastada tingimusteta saame inimese olemust. Tingimusteta ei saa aga armastada teise tegusid ja sõnu, mis meid ennast hävitavad. Sellisel juhul muutub tingimusteta armastus ohvrimeelsuseks. Kui inimene käitub meile sobimatult, saame tingimusteta armastades teda aidata ja suunata, kuid inimene peab ise soovima muutust. Tingimusteta armastus on oluline ja kõige vajalikum pikaajaliseks armastuseks, kuid oluline on armastada ennast kõige enam.

Seega me vajame tingimusteta armastust, kuid ükski naine ega mees ei tohiks lasta tingimusteta armastust muutuda ohvrimeelsuseks. Tuleb armastada õiges koguses nii ennast, kui teist. Et kõik oleks tasakaalus. Sest nagu ma juba korra öelnud olen – ühele naisele on kõige ohtlikum mehe liigne armastamine!

Kuid kes meist ei januneks romantilise suurarmastuse järele, kus hommikul ärgates ja kõrvale vaadates tulevad alati liblikad kõhtu. See on loomulik ning tuleneb sellest, et oleme inimesed, kellele on antud võime tunda ja unistada. Ning mitte kunagi ei tohiks kaotada unistamise võimet.

Juhtusin ühel päeval olema poejärjekorras, kus kõvasti üle 20 aasta neiud rääkisid poistest a la stiilis: ”Eino jälle jäin temast ilma, kujutada sa ette, kõik rikuti jälle ära. Mul on kopp ees ja ma ei viitsi enam meestega tegeleda, ma jäängi üksi. Täiesti lootusetu, ma ei saa kunagi meest.“

Ilmselgelt on see vale suhtumine, sest me peame unistama kuniks me hingame! Sest just unistused ja kujutlusvõime meie soovitud tulevikust loob meile homse päeva ja just sellise elu nagu soovime. Lausa vajalik on kujutleda ette asju, mida soovid, elu millest unistad ja armastust, mida tahad. Sest uskuge mind – ükskõik, kui ebareaalsed need unistused ei tunduks, need saavad ühel päeval teoks!

Meile kõigile on lubatud unistada tingimusteta armastuse leidmisest, mis toob meile sada aastat armastust. Me võime alustada unistamisega just praegu ja mitte kunagi lõpetada!

Hetkel mõtisklen siin kohvitassi taga, mis pani mind kirjutama millestki sellisest või miks ma märkan selliseid asju. Tunnen, et miski minus on küpseks saanud teostamaks oma unistusi, leidmaks suurarmastust ning olema kellegile soe naine. Teate, see tunne on lausa imeline!

Soovin teile, kes te alles unistate oma tingimusteta armastuse leidmisest lõputut usku ja lootust ning kellel leitud – hoidke seda, kastke seda igal hommikul parima kasteveega ning õhtul emmake teda tugevalt! Kuna iga väikelaps sureb ilma puudutuste ja kallistusteta siis peaksime ka meie täiskasvanud kallistama iga päev vähemalt kord kedagi, et saada juurde hingesoojust!


Vaata ka:

Tuuli Mäemat: Igas inimeses on headus peidus

Tuuli Mäemat: Minu uus algus

Tuuli Mäemat: Ah kuidas ma juba ihkan seda vabanemist ja uut homset!