Silmapaistev poliitik, Isamaa ja Res Publica Liidu ridadesse kuuluv Ilona Laido räägib Gossip.ee-le, et ta usub, et suurem torm “masul” on möödas. “Majanduslangus ei muuda Paretto reeglit, mille põhjal 20% inimestest kontrollib 80% raha. Küsimus on ainult selles, kuidas 80% inimestest ülejäänud 20% raha jaotab ja kes majandusladvikust suudab jääda selle 20% hulka,” räägib Laido.

 

Mida saab üksikisik teha, et majandussurutisest väljuda? Mida peaks ettevõtjad oma tegevuses ja suhtumises muutma? Milliseid samme peaks riik ette võtma?
Indiviidi tasemel tuleb kindlasti üle vaadata ja korrigeerida oma väärtushinnanguid, kui seda seni veel tehtud ei ole. Inimene hakkab ennast liigutama kahjuks alles siis, kui on juba piisavalt valus. Tänaseks päevaks on paljudel – ka ärieliidil, olnud piisavalt valus. Rääkimata palgatöölisest, kellest tänaseks päevaks on Eesti kohta liiga paljud tunda saanud töökaotusega seonduvaid mõjusid. Seega – paljudel on juba olnud liiga valus. Mis on muutunud? Me oleme heaoluühiskonnast ja kiiresti kasvavatest kasuminubritest olnud uimastatud, ununesid meie põhiväärtused. Läbi kriisi on taas hakatud leidma rohkem aega pere jaoks, aega ja inimesi väärtustatakse oluliselt rohkem, luksuslikkus asendub vajadustega jne. Igas halvas on oluliselt palju ka head. See tuleb üles leida. Kahjuks on ka neid meie hulgas, kes suures depressioonis on ennast kaotanud – me teame, et enesetappude arv kasvab, perevägivallast kuuleb meedias järjest markantsemaid lugusid jne. Mida konkreetselt saame ette võtta? Tasub vaadata sügavalt enda sisse ja küsida – mida ma tegelikult tahan ja kuidas ma saan seda saavutada. Mõttel on suurem jõud, kui me oskame seda aimata. Seame oma kulud ja tulud tasakaalu, saavutame hingerahu. Depressioonis inimene ei mõtle ratsionaalselt, seega rahu, ainult rahu. 

Ma ei hakka siin kirjeldama finantsanalüüse sektorite kaupa, majandustegevuse optimeerimist, turgude jaotust jne. Räägime nn pehmetest väärtustest. Tänu tööle olen kokku puutunud väga erinevate ettevõtetega. Ellu jäävad need, kes väärtustavad inimest – oma töötajat.  Lihtne näide – motiveeritud töökeskkonna ja stressis meeskonna kasumlikkuse vahe on mõõdetud konkreetselt. Tulemus Euroopas keskmiselt erineb 28% võrra motiveeritud meeskonna kasuks. Teisisõnu – motiveerides töötajaid võime kasuminumbrit kasvatada 28% võrra. Motivatsioon ei ole iga kord rahaline väärtus. Inimesed ja motivaatorid on erinevad. Ühtse toimiva meeskonnaga leiab lahenduse toodete müügiks, tootearenduseks, ellujäämiseks. Stressis meeskond ei mõtle juhtkonnaga kaasa. Hirm pärsib tootlust. Ülim aeg oleks ettevõtete juhtkondadel, omanikel selle faktiga arvestada. Õnneks on meil ka ettevõtteid, kes hindavad töötajat. Enamjaolt on nad kriisist ka välja tulemas. 

Riik on juba ette võtnud päris palju – välja on töötatud mitmeid tugipakette ettevõtluse ergutamiseks, välisturunduseks, alustava ettevõtte toetuseks jne jne. Oluline kitsaskoht täna on välispoliitika – täpsemalt suhted suure Idanaabriga. Piltlikult öeldes ei saa me olla madalamad kui muru, aga me ei tohi ka uksi paugutada. Täna on uks pauguga kinni löödud. Transiidis nägime tulemust juba paar aastat tagasi. Riigilt, täpsemalt Riigikogult ootasin mina isiklikult kiiremat reageerimist majanduslangusele. Konkreetsete meetmete rakendamiseni kulus liiga kaua. Täna tuleb mõelda, kuidas edasi.  Oluline roll on siin ette nähtud eurorahade rakendamisel, mis takerdub täna tihti liigse bürokraatia taha. Aeg on siin teha olulisi muudatusi. Meil on riigis olemas väga head kompetentsid juhtivate majandusteadlaste, majandusanalüütikute ja mis eriti oluline – praktikute näol. Poliitikutel tasub kuulata, mida erapooletutel majandusinimestel on öelda.    

Mida toovad lähiaastad nii Eesti kui maailma majandusele? Mida teie ennustate – kes tulevad kriisist võitjate, kes kaotajatena välja?
Meedia vahendusel oleme lugenud erinevaid prognoose. Ma ei hakka siinkohal tsiteerima börside langusi ja tõuse, maailma juhtivaid finantsanalüütikuid, Eesti erinevate pankade prognoose. Vaatame märke – töötus Eestis kasvab endiselt. See protsess liigub inertsist oma rada. Lisaks avaldatud statistikale on ka nn jäämäe veealune osa – mitte kõik töötud pole erinevatel põhjustel töötuna arvel, esimestel arvelevõtjatel hakkab riigi poolt ette nähtud toetuse periood lõppema või on juba lõppenud. Stress ühiskonnas paratamatult suureneb. Stress aga pärsib ratsionaalset mõtlemist.

Teisalt – mitmed tootmisettevõtted on saanud tagasi oma tootmismahud. Seda eriti välisosalusega firmad. Samm haaval luuakse või taastatakse töökohti.
Logistika – kui selle aasta kevadel oli Euroopa geograafiliselt logistiline keskus Poola kaubaveost ehk veoautodest suhteliselt tühi, siis juba suvel ummistasid teid jälle veokid. Kaubavahetus on taas aktiviseerunud. Ma arvan, et terad on sõtkaldest eraldatud. Targemad on ellu jäänud ja oma tegevusmahte taastamas. Languse järellainetus kestab veel mõnda aega ja annab ennast paljudele ka valusasti tunda. Mina usun, et suurem torm on möödas. Majanduslangus ei muuda Paretto reeglit, mille põhjal 20% inimestest kontrollib 80% raha. Küsimus on ainult selles, kuidas 80% inimestest ülejäänud 20% raha jaotab ja kes majandusladvikust suudab jääda selle 20% hulka. Suurte riskide võtmise aeg on ammu möödas. Võitjatena tulevad kriisist välja eelkõige need, kes suudavad näha suuremat pilti ja teha ratsionaalseid otsuseid.

Kes on Eestis ja kes on maailmamastaabis teile nii äri- kui poliittasandil eeskujudeks?
Maailmamastaabis Bill Gates. Väga teises dimensioonis ratsionaalse mõtlemisega inimene. Eestis Raivo Vare. Poliitikamaastikul Al Gore. Olen tihti mõelnud, mis oleks täna maailmas teisiti, kui temast oleks saanud 2000 aastal Ameerika president. Eestis on ja jääb minu eeskujuks poliitikas Lennart Meri.

Mis või kes pälviks tiitlit  “Aasta ämber 2009”?
Sellele küsimusele jätan hea meelega vastamata. Ma ei poolda niigi negatiivses maailmas negatiivsuse rõhutamist.

Mis on parim investeering, mida olete teinud? Millesse, kuhu soovitaksite teie investeerida?
Parim investeering on tehtud haridusse, pidevasse enesetäiendusse. See on aidanud mul teha ratsionaalseid otsuseid ja analüüsida olukordi – ka enda tehtud vigu ning põhjuseid ja tagajärgi.

Millesse investeerida soovitan – lisaks enda harimisele tasub investeerides analüüsida üldpilti. Millised tegevusvaldkonnad paratamatult arenevad ehk mis on meie elus paratamatus – sünd, surm, tervishoid, info vajadus. Meditsiiniga seonduvad ettevõtted elavad kindlasti kõik kriisid edukalt üle, sest tänu kriisile on rahvas oluliselt suuremal määral stressis ja haigestub kahjuks oluliselt rohkem. Kindlasti tasub investeerida ka IT arendusse ja sellega seotud tegevustesse. Info on elus üliolulise tähtsusega, seega ka IT areng paratamatu ja nii pea väljasuremisele ei kuulu.