“Kui ma aasta tagasi Õhtulehe veergudel alustasin, siis oli see suunatud peamiselt uudishimulikule lugejale, nagu ma ise enne meediasse tööle tulemist olin. Oleksin tahtnud olla ninapidi juures, kui Koit Kaiale last tegi ja kui Saagim piimavanni võttis. Üritasin anda inimestele võimaluse oma blogiga kuulsuste telgitagustesse vaadata,” räägib Õhtulehe online-reporter Mari-Leen Albers Gossip.ee-le.
“Praegu, kui blogin väljaspool Õhtulehte, on see suunatud neile, kellele ma huvi pakun. Ilmselgelt on neid, kellele ma meeldin ja neid, kes mind ei salli, ometi istuvad nad iga päev ninapidi mu blogis. Nüüd kirjutan lisaks telgitagustele ka muust. Kolisin ennast septembri algusest blogspoti keskkonda. Miks ma kolisin? Olen kuulnud kommentaatoritelt, et ilmselt ei kannatanud Õhtuleht minu kritseldusi enam välja… Pean paraku kurvastama sellise arvamusega inimesi – avasin ja sulgesin oma blogi Õhtulehe keskkonnas omal soovil,” teatab Mari-Leen, et jutud sellest, et Õhtuleht talle kinga andis on kadedate inimeste haiglase mõttetöö vili.
“Loomulikult on olemas lugejaid, kes arvavad, et mu blogi on viimane rämps. Samamoodi arvab Diana Klas´i eksmees, et Diana raamat on rämps. Ometi on ka neid, kellele meeldib nii mu blogi kui ka Diana Klasi raamat. Ma tahtsin rohkem vabadust. Kui Õhtulehes peetud blogi nägi vaikival kokkuleppel ette, et pean kirjutama põhiliselt seltskonnaelu telgitagustest, siis vahel oleksin tahtnud kirjutada ka sõbranna lasteriiete poest või sellest, et mu sõber pakub soodsat fotosessiooni. See pole reklaam, kuid Õhtulehes kvalifitseeruks see reklaamile, millest ma kirjutada ei saaks. Lisaks olen ma suhteliselt egoistlik ning tahan vahel endast ka kirjutada, Õhtulehes aga pidin olema suunatud Inesele, Lauri Pedajale, saadete telgitagustele…”
“Loomulikult, mulle meeldib see kõik, aga vahel tahan ka muudel teemadel kirjutada. Kui Õhtulehes ma ei oleks saanud kirjutada, et see või teine on täielik pask ja üks või teine mulle ei meeldi, siis oma blogis saan ma seda vabalt teha,” on Mari-Leen oma blogi valikuga rahul.
Ka kommentaatoritest on Mari-Leenil oma arvamus. “Isegi, kui nad arvavad, et nende kommentaarid mulle hinge lähevad, siis pean neid veelkord kurvastama, mul pole nende lahmimisest sooja ega külma. Mulle on oluline, mida arvavad inimesed minu ümber ja need, kes on minu ümber, saavad aru, et mu blogi selline sisu on taotluslik ja ma ei ole 100% oma blogi nägu. See on osa mu tööst, isegi kui see asub nüüd väljaspool Õhtulehte.”
Ilma rahata Mari-Leen elada ei oska ja sellepärast peab ta ka blogi üheks heaks võimaluseks endale lisaraha teenida. “Kui mõni erakonnaliige hea pakkumise teeb, olen nõus terve oma blogi tema reklaami täis toppima! Sest paraku poes ei saa käia nii, et kassalindile laotud asjade eest vaid aitäh ütled. Kuid oma reklaami võivad pakkuda mulle kõik, kellel soovi on!”
Mari-Leen räägib Gossip.ee-le, et tema blogil on ka tõelisi fänne. “Ma tean, et minu blogi loevad paljud, kuid Tartus näib olevat üks eriti aktiivne fänn. Mul on selline tunne, et talle tuleb mobiilile SMS, kui ma blogi postituse üles olen pannud. Ta teab alati kohe, kui ma midagi kirjutanud olen… Ükskord, kui olin haige ja sellest blogisin, läks umbes neli minutit, et ta helistaks: „Leenu, sa oled täitsa haige….“ Mingis mõttes on see vahva ja teisalt natuke hirmutav. Ise jälgin väheseid blogisid, mul pole eriti aega ja samas mind praegusel eluetapil huvitavaid blogisid ei ole väga palju. Mõne aasta eest oli mu blogirullis ligi sada erinevat blogi, praegu on umbes kümme korda vähem. Loen näiteks kahte vangla blogi ja seda kutti, kes tahab nööpnõela korteriks vahetada. Palju huvitavaid mõtteid leian ka twitterdades.”
Mari-Leeni blogi saad lugeda siit: http://marileen24.blogspot.com