“Hollywoodis püütakse mõistatada lahti edu mudelit, kasutatakse tähtede süsteemi, häid stsenaariumi mudeleid ja ometi vahel sünnib ime ja vahel on tegemist vaid tuttavate shabloonide kogumikuga. Minulgi on arenduses film, millel on lootused eduks,” räägib filmimees Ilmar Taska Ohmygossip.ee’le.

Ilmar Taska, te olete eesti filmilavastaja, – produtsent ja – stsenarist, loonud Kanal 2- e, kirjutanud raamatu ning teinud veel palju muud põnevat. Milline senistest ettevõtmistest on olnud teile kõige südamelähedasem ning samas ka raskem?
Mulle meeldib töötada erinevates kunsti- ja meelelahutuse valdkondades. Pole kerge eelistada projekte, sest nad on ju kõik meie vaimsed lapsed. Ja küsimusele, millist last armastad rohkem, on raske vastata. Loomulikult alati jääb meelde esimene film, esimene telekanal, esimene raamat, esimene teatrilavastus või näitus. Filmidest pakuksin “Back in the U.S.S.R”, tore oli teha esimest Hollywoodi stuudiofilmi ja “Hirmu tiivad”, kuna põnev oli töötada eriefektidega. Filmivõtted on omamoodi intrigeeriv keskkond ja seda köögipoolt oli põnev avada ka teatris. Soovitan vaadata Tallinnas, Vene Teatris etendust “Üks suveöö Rootsis” milles on juttu Bergmani näitlejatest ja Andrei Tarkovskist, see võiks olla huvitav ka eesti publikule. Kuigi olin kirjutanud stsenaariume, oli tore töötada Eesti Päevalehe kirjastusega esimese raamatu kallal.

Kuna te olete loonud Kanal 2- e, siis kas teil pole olnud mõttes luua omanimelist telekanalit, näiteks Taska TV?
Algaastatel oli Kanal 2-e ametlik nimi AS Taska, selles mõttes on see juba tehtud ja tähtis ei ole mitte minu nimi vaid minu meeskond.

Kas olete mõelnud täna Kanal 2- es mõnda oma autorisaadet teha, nagu kunagi tegi seda näiteks Urmas Ott?
Omal ajal tegin Kanal 2-s jutusaateid “Kevadjutud”, “Suvejutud”…..mis oli tore kogemus. Võiks küll teha, kui pakutaks. Urmas Ott on muidugi väga isikupärane teleklassik ja tema saated olid ka tähtsad just selles ajas ja ruumis.

Meie aegumatud kultusfilmid on näiteks “Siin me oleme”, “Noor pensionär”, “Mehed ei nuta”, Kevade”, “Suvi”, “Sügis”, “Viimne reliikvia” “Hukkunud alpinisti hotell” ja mitmed teised. Kas taolisi filme saaks ka praegusel ajal teha ning kas teil oleks huvi selliste filmide tegemise vastu?
Kindlasti saab, kuid raske on öelda, millisel filmil on edu ja missugune leiab tee vaataja südamesse. Edu mudelit ei ole. Näiteks, kui me töötasime Grigori Kromanoviga “Hukkunud Alpinistu Hotelli ” ette valmistades, ei teadnud keegi, et sellest saab kultusfilm, kuigi vendade Strugatskite raamatud olid oma koha ulmemaailmas juba võinud. Siia lisandusid head näitlejatööd, Sven Grünbergi muusika, Tõnu Virve kunsnikutöö jm. Kõikide pürgimused kokku lõid erilise sümbioosi. Hollywoodis püütakse mõistatada lahti edu mudelit, kasutatakse tähtede süsteemi, häid stsenaariumi mudeleid ja ometi vahel sünnib ime ja vahel on tegemist vaid tuttavate shabloonide kogumikuga. Minulgi on arenduses film, millel on lootused eduks.

Millised näitlejad on teie arvates tasemel ja kellega teie teeksite meelsasti koostööd?
Nii palju on heal tasemel filmi- ja teatrinäitlejaid erinevatel lavadel, erinevates linnades, ka neid, keda ei näe praegu võtteplatsidel. Palju dikteerib stsenaarium või näidend, tuleb arvestada ka turgu ja vaataja soove. Ka tähtede süsteem ja edetabelid muutuvad kogu aeg.

Kuidas on möödunud käesolev aasta siiani, mida põnevat olete teinud ning millised plaanid on suveks?
Sellel aastal olen jõudnud teha veidi nii teatri – kui filmitööd ja omamoodi huvitavaks uueks kogemuseks oli installatsioon KUMUs koos õe Marje Taskaga. KUMU rahvaga oli hea koostööd teha ja installatsioon näib publikule meeldivat. Seda võib näha KUMU viiendal korrusel kuni 8.septembrini. Raamatu “Parem kui elu” lühijutud tulevad välja nüüd ka Rootsis. Kuna kirjastaja palus kirjutada juurde veel mõned uued novellid, siis töötan nende kallal praegu. Tegelen ka filmikavandiga, nii et suveplaanid on teha puhkuse kõrvalt ka kirjatööd.

Kas teil on midagi ka südamel, mida sooviksite ära öelda?
Suvine soovitus: Make love no war!