Eesti kirjanik, Soome Instituudi kultuurisekretär, ajakirjanik, kriitik, filoloog, poliitik, sotsiaaldemokraat ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees linnavolikogus, Valgetähe V klassi teenetemärgi ja Soome Valge Roosi Rüütelkonna Rüütli aumärgiga tunnustatud Maimu Berg rääkis Gossip.ee-le, et alati tasuks meeles pidada vanasõna: “kõik ei ole saama päevad, aga kõik on sööma päevad.” Investeerida soovitab ta aga järeltulevasse põlve: “Soovitan soojalt neisse investeerida ja mitte ainult raha.”

Mida saab üksikisik teha, et majandussurutisest väljuda? Mida peaks ettevõtjad oma tegevuses ja suhtumises muutma? Milliseid samme peaks riik ette võtma?
Tööta jäänud inimestele soovitaksin ümberõpet, milleks praegu on päris palju võimalusi. Küllap on ka neid, kes vähenenud sissetulekute tõttu peavad õppima elama kokkuhoidlikumalt kui seni. Kogu aeg majandussurutisest rääkides-kirjutades võidakse paanikasse ajada ka need, kellel hetkel kõige halvemini ei lähe. Majandussurutis on nagu vihmane ja kole ilm – aknast vaadates tundub võimatu, et keegi üldse väljas on, väljas olles aga püüad ilmaoludes vastu pidada ja kohaneda ja saad hakkama küll.

Ettevõtjad peaksid läbi mõtlema, kas on võimalik masust välja tulla oma töövõtjaid võimalikult säästes ja kuidas ikkagi ka ise n-ö ellu jääda. Kas sundpuhkused, lühendatud tööajad? Koondamine peaks olema ikka kõige viimane lahendus ja kui see käiku läheb, siis paratamatult alustama nendest, kes lahtilaskmisest hoolimata on majanduslikult enam-vähem kindlustatud. Kui aga ikkagi tuleb pankrot, siis peaks püüdma vähemalt isiksusena tugevaks jääda.

Peaks ka, kui mitte enne, siis raskema aja möödudes maha istuma ja mõtlema, kas ja kuidas oma ettevõtet ümber kujundada teadmises, et kõik aastad ei ole ühtmoodi jõukad. Meil on vanasõna: kõik ei ole saama päevad, aga kõik on sööma päevad. Seda võiks meeles pidada nii ettevõtja kui ka töövõtja.
Riik? Ei tahaks poliitikasse kalduda, aga riik on teinud päris palju vigu, mis ennast just vaestel aegadel kätte hakkavad maksma. Masu kogemusest lähtudes peaks uue tõusu ajal sügavalt silma vaatama sotsiaal- ja maksupoliitikale – neis valdkondades ei ole asjad korras. Hetkel aga on ju töövõtja uute seaduste valguses üpris kaitsetu ja riik saab olla rohkem abipakettide ja supijagaja rollis (nii otseses kui kaudses mõttes). Selline roll on aga alandav korralikule riigile ja ilmselt ka abivajajale.

Mida toovad lähiaastad nii Eesti kui maailma majandusele? Mida teie ennustate – kes tulevad kriisist võitjate, kes kaotajatena välja?
Küllap ikka pärast laine põhjas ära käimist hakatakse tasapisi jälle ülespoole kerkima, aga usun, et nii lahedat laristamise aega nagu mõned aastat tagasi ei tule niipea kui üldse. Võitjatena väljuvad eeskätt need, kes oskavad läbielatust järeldusi teha, koos muutuva keskkonnaga muutuda. Kes on paindlikud ja kavalad. Tahaks loota, et ka raskelt kõrvetada saanud ei kaota optimismi ja suudavad uuesti jalule tõusta. Ja tahaks loota, et kedagi juhtunu pärast ei parastata.

On inimesi, kes väidavad, et majanduskriis on juba läbi. On neid, kes arvavad, et kõige raskem aeg on veel ees. Mida arvate teie?
Arvan, et tunneli otsas on juba valgust näha, aga suur osa tunnelist tuleb ikka läbida, enne kui valguse kätte jõutakse. Optimistina loodan, et kõige hullem on möödas, elukogenud inimesena kahtlen selles…

Kes on Eestis ja kes on maailmamastaabis teile nii äri- kui poliittasandil eeskujudeks?
Ärimaailmast ei ole ma kunagi eeskujusid otsinud, kõige rohkem olen jälginud nn ajakirjandusmogulite tõuse ja langusi nii läbi ajaloo kui tänapäevas, nii mujal maailmas kui ka Eestis. Õilis ärimees on muinasjututegelane nii nagu ka läbini jõhker ärihai. Maailm ei ole ju must-valge vaid erinevates nüanssides hall. Selles halluses liiguvad ka äritegelased. Mis poliittasandisse puutub, siis olen elus päris lähedalt kohtunud kahe daamiga, Vaira Vike-Freibergaga ja Tarja Halosega. Kas just eeskujuks, aga meeldivad inimesed, kellega suheldes unustad ära nende kõrged tiitlid, võid südamest naerda ja kelle juures ei ole jäikust, mis enamasti tuleb ebakindlusest.

Mis või kes pälviks tiitlit “Aasta ämber 2009”?
Ämbrid on meil sel aastal kõvasti kolisenud, aga sageli ka sellepärast, et seda kolinat on üleliia või tendentslikult võimendatud. Ehk peaks teinekord ka nende võimendajate suunas vaatama, kui ämbritest juttu tuleb.

Mis on parim investeering, mida olete teinud? Millesse, kuhu soovitaksite teie investeerida?
Parim investeering on järeltulev põlv. Soovitan soojalt neisse investeerida ja mitte ainult raha.