“Eks iga valdkond on alustajale raske. Usun, et mul oleks ka siis raske, kui oleksin teooriat varem õppinud. Asjade reaalne läbikogemine on alati midagi muud kui see, mida õpikud õpetavad. Aga mind see ei kohuta,” räägib juukseehete brändi loov Milli Maier Ohmygossip.ee’le.
Kas juba lapsepõlves tundsite huvi ehete vastu?
Lapsena huvitasid mind nagu igat väikest tüdrukut säravad ja edevad asjad. Samas tuleb tunnistada, et kunagi pole ma armastanud nukkudega mängida. Selle asemel vaatasin tihti telekast seebikaid ja tundsin rõõmu ilusate lõppudega lugudest. Ma küsin siiani alati ette, kas film lõppeb hästi või halvasti. Mulle ei meeldi see kibe tunne, mis peale kurva lõpuga filmi sisemust torkima jääb. Kui elu on maailmas juba piisavalt keeruline, siis ma ei mõista, miks peab seda meelelahutusega veelgi nukramaks tegema.
Tulles tagasi veel lapsepõlve seikade juurde, siis ei saa ma öelda, et oleksin kogu aeg teadnud, kuhu mu tee suunduma hakkab. Ma ei tea seda siiani. Saan kindlalt väita, vaid seda, et ehted on olnud läbi ajaloo need, mis igal tüdrukul silmad särama löövad. Mäletan oma lapsepõlvestki seda, kui sobrasin vanaema ehtekarbis. Ta hoidis seda laua kohal kapis ning isegi kui ma teadsin, et selle sisu pole muutunud, oli seda ikkagi tore korduvalt üle vaadata ja unistada asjadest, mille mina võiksin kunagi endale saada. Usun, et sellised asjad panevad hindama esemeid, mille väärtus ei kao läbi aastate ja pigem nende sentimentaalne väärtus ajas kasvab.
Kuidas jõudsite loomemaailma ja hakkasite ehetega tegelema?
Loomemaailma sattumine oli minu jaoks juhuslik. Esimene seik, mida võiks loominguga siduda oli 2011 aastal, kui minu väljamõeldud aiavoodi saavutas ajakirja Kodu&Aed võistlusel „Kodu Kauniks 2011“ finalistipreemia. Sellest ajast alates olen enda jaoks otsinud suunda, millesse põhjalikumalt pühenduda. Nüüdseks on tee mind viinud ehetemaailma ja eriti just juukseeheteosakonda. Läinud sügisel liitusin Tartu Loomemajanduskeskusega just selle mõttega, et saada ise aimu, kuhu ma täpsemalt tahan suunduda. Praeguseks olen loomas oma ettevõtet. Lükkan ennast tundmatus kohas vette ning kavatsen kaardistada oma nõrgad küljed, mis täiustamist vajaksid.
Kui raske see valdkond on?
Eks iga valdkond on alustajale raske. Usun, et mul oleks ka siis raske, kui oleksin teooriat varem õppinud. Asjade reaalne läbikogemine on alati midagi muud kui see, mida õpikud õpetavad. Aga mind see ei kohuta. Peaasi, et oleks rammu peale igat lööki uuesti püsti tõusta. Püüan jääda realistiks ning mõista, et tee ei kulge kunagi sirge joonega. Uute asjadega katsetamine on väga põnev. Nii on mul vähmalt kunagi võimalus oma õpetlike lugusid edasi rääkida.
Kas loometööga on võimalik ennast ära elatada?
Ma ei kahtlegi, et on. Hea meeskonnatöö tulemusena on paljud asjad võimalikud.
Millega peale ehete veel tegelete?
Hetkel töötan oma ettevõtte loomisega ning minu jaoks on see protsess, mitte amet või eriala. Olen loomas juukseehete brändi, mis pakuks inimestele rõõmu ja rahulolu. Selle jaoks otsin erinevaid võimalusi enda harimiseks ning annan parima, et sammu pikkus muutuks järjest suuremaks.
Millised on teie unistused ja eesmärgid tulevikuks?
Tulevikust rääkides võin öelda, et olen seadnud kõrged eesmärgid. Unistan maailmaklassi brändist, mis tõmbaks meie riigile ümber paksema kontuuri ja näitaks, et meie inimesed teevad oma asja hingega.
Millise inimesena ennast iseloomustaksite?
Ennast kirjeldaksin novaatorina. See tähendab, et olen alati uue otsinguil ning vaimustun kõigest sellest, mida varem pole näinud. Pigem leian inspiratsiooni minevikust ning üritan seda siduda tulevikuga.
Mida ütleksite inimestele, kes ei ole enda jaoks leidnud südamelähedast ametit?
Neile, kes pole leidnud endale südamelähedast asja ütleksin, et põhiline on soov seda leida. Kui soovi pole õhku paisatud, siis ei saa see meieni ka tulla. Olge avatud ning iga kord kui tekib võimalus midagi uut proovida, siis tuleb ennast üle läve tõugata. Esimene samm ongi kõige raskem. Kuidas muidu teada saada, kas see asi meile meeldib või mitte.
