“Ma tean täpselt, milline on ideaalne keha. See, mida sa armastad. Ja kus on kõhulihased.. ja trimmis pepu ja jalad. Selline fit, not skinny,” räägib kaalu jälgiv Kristi Värik Ohmygossip.ee’le.

Millal otsustasite alustada keha vormimisega?
Minu ja mu keha oleme jagelenud teineteisega juba kusagil 9 aastat. Pole kunagi oma kaaluga rahul olnud. 2008 aastal, kui sain aru, et olen ennast ikka täielikult käest lasknud läksin Kaalujälgijatesse. Teadsin sinna minnes, et see number kaalul pole ilus, aga siis saabus reaalsus. Ilust oli asi väga kaugel. Sain täieliku šoki, keegi oleks justkui halba nalja teinud minu üle, kaalunumber oli vaid mõne kilo kaugusel kaheksakümnest. Kaheksa kuuga võtsin maha 12-13 kg. Ja sellest ajast saadik olen püüdnud jälgida, mida ma suhu pistan ning väikeste tõusude ja mõõnadega hoidnud seda, mida saavutanud olen.

Eelmise aasta augustis otsustasin uuesti, et tuleb korralikult trenni tegema hakata ja toitumine paika saada, panna ennast paremini tundma ja saada sõbraks oma kehaga. Siinkohal mainiks ära, et põhirõhk ei ole enam kaalunumbril vaid väljanägemisel, sest minu silmis ei ole väikse kaalunumbriga lodev keha sugugi ilusam kui suurema numbriga trimmis ja lihastes. Ja peale kaalu ja mõõtude on väga oluline ka hea enesetunne. Natukene üle kuu tagasi kohtusin treeneriga, kellega arutasime asjad läbi ja ta tegi selle mulle selgeks, et ega ma väga väikeseks ei saagi, kui ma just ei näljuta ennast, mis ei ole üldse arvestatav argument isegi. Tervislikult, tasa ja targu tähtede poole!

Millest tuli loobuda?

Ausalt öeldes ei ole ma millestki loobunud vaid pigem olen muutnud oma harjumusi ja mõtlemist. Ma söön kõike, mis on värske ja puhas. Ja see tõepoolest maitseb mulle rohkem kui igasugune jama. Ma ei söö vorste, viinereid, kalapulki, pihve, kiirsööki, valget saia, ketšupit, makarone ja teisi toiduaineid, mis tegelikult ei anna mulle midagi kasuliku. Ma ei vali jogurtit, mis säilib paar aastat. Ainukene asi, millest ma loobunud küll ei ole, kuid üritan piirata, on kõik magus. Ma armastan meeletult šokolaadi ja kooke. Ja kui ma neid tõesti sööks nii palju kui mul isu on, oleks ilmselt sada kilo naise ilu.

Kui raske oli toitumise jälgimise algus?
Kõige raskem oli minu jaoks vahet teha, kas mul on kõht tühi või mul on isu. See lihtsalt ajapikku lahenes, ühel hetkel jõudsin arusaamale, et lõpetades lõunasöögi ei saa ju mu kõht tühi olla, vaid see on söögiisu mis mu sees kisab „Juurde!“. Praegu on jube mõelda, kui palju ma kunagi süüa võisin, kuhu see kõik mahtus, ma ei tea.. J-mal tänatud, et ma olen vanematel ainuke laps, oleks meid mitu olnud, oleks ma neid vaeseks söönud. Otseselt midagi rasket polnudki, kõik oli lihtsalt uus. Alguses võibolla see kalorite lugemine ja vaatamine, et menüüs oleks piisavalt valku ja rasva, kiudaineid jne, oli ka tüütu. Nüüdseks on see nii tavaline minu jaoks, automaatselt käib iga amps peast läbi.

Milline on reie päevamenüü?

Hommikut alustan alati täisterakaerahelbe pudruga, mida siis vastavalt tujule segan kaneeli, banaanide, mõne moosi või jogurtiga. Ja viimasel ajal üks tass kohvi. Ja edasi läheb kuidas kunagi. Põhiline on süüa iga 3-4h tunni tagant. Absoluutselt iga päev söön puuvilju, köögivilju ja jogurtit ning kodujuustu. Mu keha vajab neid, seda on tunda. Lõunasöögiks munavalgetest tehtud omlett või kiire roheline salat. Õhtusöögiks on enamasti kanafilee, mereannid või kala. Ja koos köögiviljadega, vahel wokina munanuudlite või täisterariisiga. Püreesupid on samamoodi väga toitvad ja maitsvad. Tuleb lasta fantaasial möllata ja saab igasuguseid maitsvaid ja tervislikke sööke teha. Näksimiseks puuviljad, pähklid, täisterasai Marks&Spenceri maapähklivõi ja paari banaaniviiluga on väga toitev ja maitsev. Viimase aja lemmikud on ise tehtud smuutid, hea algus päevale näiteks.

Hetkel panen kõik toidud kirja ja vaatan, et päevane kaloraaz oleks 1700-1800 kcal. Ja vesi, seda joon palju, alati võib lisada ka laimimahla, et maitse parem oleks. Pakimahlad ja karastusjoogid olen ammu ära unustanud, nendes on palju suhkrut ja kaloreid. Kui midagi valin siis kadarbiku (õuna-)porgandimahla või Coca-cola zerot.

Kas lubate endale vahel ka midagi head?
Magusaarmastaja nagu ma olen, siis seda ma luban endale. Aga kõik on teadlik valik ehk siis peale koogitükki kohandan ülejäänud päeva menüü vastavalt tervislikumate valikutega. Sest tunnen ennast nii hästi, et kui midagi täiesti ära keelan, siis isu kasvab ja kokkuvõttes sööks terve tordi ära. Ja muidugi meeldib mulle peol käia ja veini juua, mis samamoodi võiks kuuluda siia kategooriasse.

Kas toitumise jälgimise juurde lisandub veel midagi?

Trenn, trenn, trenn, trenn. Ja veelkord trenn. Fad diets can change your weight. Working out can change your body. Lihtsalt toitumisega ei saa oma keha muuta, kaalu võib kaotada, kuid see pole ju eesmärk. Eesmärk on keha viia heasse vormi. Pühenduda tuleb 100% toitumisele ja 100% trennile. Kaalu ja rasvaprotsendi vähenemine tekib kaloridefitsiidist ehk ma siis jälgin, et kulutaksin vähemalt 500kcal rohkem, kui sisse tangin. Ja trennis käimine on nii mõnus ju. Esiteks kulutab kaloreid, teiseks muudab keha trimmi, paraneb rüht ja enesetunne, emotsioon ja rahulolu pärast korralikku trenni on lemmik tunne üldse. Ma ikka püüan 4-5 korda nädalas trenni teha. Nüüd on põhirõhk kardiol, et rasvaprotsenti vähendada. Ja nii, et ma lihast ei kaotaks, muidu laseks jõusaalis tehtud töö raisku. Vaikselt avastan jooksmist enda jaoks. Ja mis veel- pühendumine ja usk! Lihtsalt ei tohi alla anda, ükskõik palju neid tagasilööke on, ükskord saabub edu. Lihtsalt tuleb meelde tuletada endale mida soovitakse.

Kui palju olete juba kaalu langetanud?
Kui täitsa aus olla, siis augustist siiani pole olulist muudatust kaalunumbris, AGA see ei tähenda, et midagi pole muutunud. Mõõtudelt on sentimeetrid kadunud, oluliselt on lihast juurde tulnud ja jõudu. Kohati see ikka muudab kurvaks, et kaal ei ole langenud, ometi olen ju üritanud ja selleks ma sain kokku ka väga toreda treeneriga, kes mind siis juhendas. Ja nüüd kuu ajaga on -1,5kg lahti saanud, sealjuures olin poolteist nädalat haige ja trennist eemal. Eesmärgiks panimegi väga rahuliku kaalulanguse, just rasva arvelt. Ja mida rahulikumalt, seda püsivam. Ütleksin jälle, et ei tasu liigselt numbrites kinni olla.

Milline on ideaalne keha, mida soovitate saavutada?
Ma tean täpselt, milline on ideaalne keha. See, mida sa armastad. Ja kus on kõhulihased.. ja trimmis pepu ja jalad. Selline fit, not skinny. Kusjuures esimest korda elus ma näen küll õhkõrnalt, aga näen endal kõhulihaseid. Ja see teeb pööraselt õnnelikuks ja motiveerib. Tegelt see on jube lahe, kui suudad ise ennast motiveerida. Lemmiknipp selleks on before&after pildid, mis sulaselgelt näitavad kui kaugele jõudnud oled.

Mida soovitaksite teistele, kes on selle kõigega alguses?

Esiteks tehke seda naudinguga. Ä
rge andke alla ja võtke rahulikult. Siht tuleb silme ees hoida. Leidke endale oma viis, kuidas enda kehaga sõbraks saada. Pole mõtet teha nädalasi kapsasupi dieete, kui see on totaalne piin (olen proovinud, jube ja täiesti kasutu) ja need tulemused pole jäädavad. Lihtsalt tuleb aru saada, et see pole lühiajaline projekt vaid elustiil. Et hoida reaalset ülevaadet toitumise üle, soovitan pidada toidupäevikut, vähemalt alguses, kui asi alles uus on teie jaoks. Mõõtke ennast üle ja soovitan teha ka fotosid, siis mingi aja möödudes on hea võrrelda ja näete kui palju on tegelikult muutunud.

Mis minu puhul veel toimib, on igasuguste blogide jms jälgimine. Ma võin lõputult lugeda teiste edulugusid ja need motiveerivad ja näitavad, et sellised muutused on tõesti võimalikud. Tegelt see on nii lahe, et viimasel ajal on see healthy ja fit teema nii populaarseks saanud ja inimesed pööravad sellele väga palju tähelepanu. Instagram ja tumblr on neid pilte täis, üle maailma antakse üksteisele nõu ja kiidetakse, omasugused saavad kokku ja see on tore. Ja kui raske on, siis ärge hoidke seda endas vaid rääkige ja laske end toetada. Ja lõppude lõpuks tuleb oma õnne nimel elada, nagu investeering, mida rohkem aega ja vaeva panustad, seda magusamad tulemused tulevad.