“Ma elan hästi erilises kohas, ühes vanas pühakojas, mille leidsin. Ma kutsun seda mullinätsugooti peakorteriks. Tegelikult ei taha sellest täpsemalt rääkidagi – sellepärast, et mul on mingeid hästi imelikke fänne, keda ma veidi kardan,” räägib Los Angeleses lauljakarjääri tegev Kerli Kõiv Õhtulehele.

“Aga ma olen loonud sellise kodu, nagu oleksin tahtnud viieaastaselt luua, kuid siis ei saanud. Põhimõtteliselt on täiskasvanuks olemise juures kõige lahedam see, et saab kõiki hulle asju teha, mida vanemad ei lubanud.”

Tagasivaated tunduvad 26aastasele Kerlile pigem kauged kui võõrad. Seljataga tosin aastat heitlikku karjääri, eneseotsinguid ja pidevat tõestamist, sammub ta püstipäi tulevaste võitude poole. Enesekindlust on ühtaegu isepäisele ja eksperimenteerivale Kerlile süstitud küllaga. “Sel nägemusel, mida meedia minust loob, ei ole mitte mingit pistmist sellega, kes ma tegelikult olen. Tihtipeale olen märganud, et headest asjadest justkui ei taheta kirjutada, pigem otsitakse vigu. Mulle meeldib Eesti uudiseid lugeda, aga tavaliselt ma enda uudise peale ei kliki,” avaldab Kerli, kes on nii siin kui ka seal kujunenud sensatsiooniliseks klikimagnetiks.

 

Refereeritud artikli täisteksti loe Õhtulehest