“Me elame ükskord ja teil ei ole aega, et midagi karta. Tihti inimesed kardavad, et keegi ütleb nende kohta midagi halba – selle peale ütlen: tavaliselt halbu asju räägivad need, kes iseennast ei hinda. Kui sinust ei räägita – siis on põhjust karta, et sa teed liiga vähe,” räägib õigusteadust õppiv tantsutreener Anastasia Dvorkina Ohmygossip.ee’le.
Kust saite tantsupisiku?
Ema viis mind tantsuringi, mida juhendas Olga Juškova ning tema süstis minusse selle pisiku. Suur roll oli ka minu emal, sest mõnikord mul oli soov tantsimine lõpetada, kuna minu juhendaja oli väga range ja trennid olid väga rasked. Ema sisendas mulle pidevalt, et ma alla ei annaks. Alles mõne aasta pärast sain ma aru, et nii minu kallil emal, kui ka juhendajal on olnud pidevalt õigus. Kui juhendaja on passiivne ja iseloomutu, siis õpilased ei arene ja areng jääb olemata.
Kui noorelt sidusite ennast tantsuga?
Kuue aastane tantsisin kodus erinevate videode järgi. Hiljem, kui minu pere oli kolinud Eestisse ja ma sain 7 aastaseks viis mu ema mind estraadi tantsustuudiosse. Seal ma tantsisin väga pikka aega, umbes 7 aastat. Paralleelselt tegelesin klassikalise koreograafiaga, ladina-ameerika, disko- ja showtantsuga koreograafi Tõnu Veiler´i koolis.
Millisest elust unistasite lapsepõlves?
Lapsepõlves mul ei olnud eriti palju aega mõelda selle üle, milline on minu elu tulevikus. Ma käisin tantsutrennis, moekoolis, õppisin erinevaid keeli. Juba sellel ajal teadvustasin — selleks, et sinu elu oleks väärtuslik ja selline nagu sulle meeldib, on vaja väga palju tööd teha. Kvaliteetne elu seisneb sinu iseseisvuses ning oskuses ennast ise ära majandada.
Kuidas hakkasite oma unistusi ellu viima?
Koolipõlves meeldis mulle alati teha erinevaid tantsushowsid kooli üritusteks ja õpetada teisi tantsima – siis avastasin, et kindlasti tahaksin saada tantsuõpetajaks. Kui lõpetasin tegelemise nende tantsustiilidega, tuli tunne, et vajan midagi uut. Läksin hip-hop tantsutrenni koreograaf Alice Aleksandridi käe alla. Temast kujunes minu eeskuju. Ta oli ja on inimene, kes on alati mulle eeskujuks. Mõne aja pärast ta pakkus mulle võimalust olla treeneriks tema stuudios. See oli minu unistuse täitumise lähtepunktiks. Nüüd saan kindlalt öelda, et see inimene kinkis mulle tiivad.
Kas ja kui palju sattus teie teele takistusi?
Õnneks suuri takistusi ei olnud. Ma pidin palju õppima, et kvaliteetselt trenni läbi viia, aga ma ei arva, et see oli mulle takistuseks. Tants võttis minu elust enamuse aja, aga ma harjusin tegelema paljude asjadega ühel ajal. Kõik mis ei tapa teeb tugevaks.
Millega tegelete praegu?
Praegu õpin õigusteadust Tallinna Tehnika Ülikoolis, teen praktikat Eesti Inimõiguste keskuses ja Eesti Juristide Liidus. Sama ajal tegelen spordiga, annan tantsutrenne nii oma uhiuues tantsustuudios Starlight, kui ka Free Flow tantsustuudios ning valmistan oma tantsijaid ette erinevatel võistlustel osalemiseks.
Kuidas seote omavahel tantsu ning õpinguid õigusteaduskonnas?
Tants on minu jaoks see, mis tuleneb kirest. Õigusteaduse õpingud on see, mis sunnib mõtlema. Mul on vaja tegeleda nii vaimse kui ka intellektuaalse tööga ja mulle meeldib olla mitmekülgne inimene.
Kuhu soovite edasi liikuda?
Järgmisel aastal tahaksin osaleda ühes ülemaailmselt kuulsas tantsuprojektis ja praegu valmistan ennast ette castinguks. Pärast seda tahaksin kindlasti jätkata oma õpinguid Rootsi Kuningriigis.
Kus soovite olla kümne aasta pärast?
Kümne aasta pärast olen juba 32 ja selleks ajaks soovin, et mul oleks õnnelik pere ja huvitav töö rahvusvahelises organisatsioonis õiguse alal.
Mida soovitaksite noortele, kes ei julge oma unistusi ellu viia?
Me elame ükskord ja teil ei ole aega, et midagi karta. Tihti inimesed kardavad, et keegi ütleb nende kohta midagi halba – selle peale ütlen: tavaliselt halbu asju räägivad need, kes iseennast ei hinda. Kui sinust ei räägita – siis on põhjust karta, et sa teed liiga vähe. Seega uskuge endasse, oma unistusse ja kuulake ainult neid inimesi, kes elavad nii kuidas teile on vastuvõetav.
Mida sooviksid öelda Eesti inimestele?
Soovin inimestele rohkem ausust ja teha kõik, et Eesti Vabariik areneks.