Tervisekaitseinspektsiooni veeohutuse peaspetsialisti Aune Annuse sõnutsi loetakse ametlikeks supluskohtadeks randu, mis on hooldatud, varustatud riietuskabiinide, tualettruumide ja prügikastidega. Selle aastal avatakse Eestis 16 avalikku randa vähem, kui eelmisel aastal.
Tervisekaitseinspektsiooni esitatud andmete järgi on Eestis tänavu avatud 52 ametlikku supluskohta, möödunud aastal oli neid 68. Kõige rohkem ametlikke supluspaiku on Eestis Järvamaal, kokku kaheksa.
“Mõistagi on suplemiseks sobivaid veekogusid tunduvalt rohkem kui ametlikult kirjas, kuid ainult ametlikes kohtades on tagatud suplusvee kvaliteedi kontroll ning täidetud muud suplejate heaolu tagavad nõuded,” teatas tervisekaitseinspektsioon..
Veeohutuse spetsialis Annus lisas, et kõigi ülejäänud veekogude randades suplevad inimesed vee tõvestatuse seisukohast omal vastutusel. See käib “metsikute” supluspaikade kohta Pärnumaalgi, olgu Varbla Matsirannas, Kaisma järves või Pärnu, Sauga ja Reiu jõe kallastel.
Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on tänavu Pärnumaal ametlikult avatud viis supluskohta: Pärnu keskrand, supelrannad Mai elurajoonis, Raekülas ja Vana-Pärnus ning Häädemeeste vallas asuv Kabli rand.