OHMYGOSSIP – Kahjuks elame me maailmas, kus väline ilu on liiga oluline. Niivõrd oluline, et paljud pigistavad silma kinni halva sisemuse ees. Kumb on siiski olulisem, olla ilus või omada ilu? Alustaksin oma seekordset blogi ühe väga tabava ja teemakohase kommentaariga, mille leidsin oma fännilehe arutelu alt, võtke seda kui sissejuhtaust minu seekordsele teemale.

Marianne kirjutas:
“Sellele küsimusele ei saa vastata, vaadates kõike vaid ühest vaatevinklist, oleneb kõik sellest, mida inimese ilu peaks müüma. Välimine ilu on väga oluline kui seda ilu kasutatakse näiteks reklaampildil. Välimine ilu on teatud mõttes oluline sotsiaalsel standardil. Välimine ilu, aga ei ole oluline armastuse juures, sest armastatakse südamega. Usalduse juures on samuti oluline ainult sisemine ilu, sest sa ei usalda ju inimest, kes naeratab kaunimalt kui teine. Välimine ilu tagab teatud piirides populaarsuse ja on kasulik edukuse tagamisel, kuid see ei taga edukust tõelistes tunnetes, nagu eelpool mainitud armastus ja usaldus. On inimesi kellel on mõlemad olemas ja on inimesi, kes on ilusad nii väliselt ja peaaegu ilusad ka sisemiselt, kuid nendega käib kaasas parasiit nimega rumalus, kes kogu selle ilu ära sööb. Aga mõne inimese sisemise ilu on söönud hoopis ära kibestumus, mis on tekkinud tänu välimise ilu puudujääkidele…”

Täpselt nii kallis Marianne, ma ei saakski Sinuga rohkem kui ühte meelt olla! Kirjutasid oma kommentaariga lühidalt ära selle, mida oleksin tahtnud mina täna oma blogis kirjutada. Seega, miks mitte rääkida selles blogis nende inimestega, kes arvavad, et välimine ilu on maailmas olulisem.

Võin eeldada, et paljud ei pane esimesest silmapilgust tähelegi sisemist ilu. Alati märgatakse esimesena inimese füüsilist välimust, kuid olgem ausad, atraktsioonide mäng hakkab tööle alles siis kui oled märganud ka  sisemist ilu. Kas armuksid inimesse, keda vaadates tunned, et jalad lähevad nõrgaks, kuid kes suu lahti tehes kustutab ka kõige kuumemad ja erootilisemad mõtted sinu peas?! Sa võid rääkida kellegagi kes ei ole su jaoks esialgu atraktiivne  ja ei ole sinu jaoks mitte-nii-meeldiv. Aga kui vestlus läheb edasi, siis võib hakata su meel korjama meeldivaid omadusi ja tunnuseid, mis sinu hinge jaoks on “loodud” ja ilma, et ise arugi saad, leiad, et see inimene on võluv, arukas ja vägagi meeldiv. Isegi Shrek tundub armastusväärne ja kena kui sa teda tundma õpid, kas sa ei arva? Miks otsida taga perfektsust? Seda EI eksisteeri.

Kui sul on üks ja omad ka teist, võid kindel olla, et sulle on paljud uksed avatud… Olen kuulnud ütlust, et “välimus on avanud paljud uksed.”
Usun, et seda võis ütelda keegi, kes sai peaosa pornofilmis! Jah, välimus on boonus. Kui su sisemus on tühi kui vaese rahakott, ei ole mõtet ennast riigikogusse sokutada. Kauaks sa sinna ju ei jää! (See oli vaid näide… loodan, et keegi seda nüüd isiklikult ei võta;) Kui ei eksisteeriks neid inimesi kellel on vaid sisemine ilu, kuidas meie tänavad küll välja näeksid? Millegipärast paljudel selline arvamus — arvatakse tihti, et ilusad naised on lollid, mitte ilusad inimesed ei vääri kõnetamist ja on kõrge IQ-ga. Mitte kunagi ei tohiks raamatut kaante järgi hinnata, ka Paris Hiltonil võib kuldne sisemine ilu olla… (kuigi siiani ei ole me kuulnud, et ta sellega maailmas hiilgaks). Ehk on ta selle sisemise ilu vaid enda perele avanud? Ja kas Quasimodo mitte ei leidnud endale imeilusat naist… Ja inetu pardipoeg? Kas temast ei saanud mitte ilus luik?

Ise arvan, et ei eksisteeri 100% perfektset inimest. Kui inimesele ei ole antud seda mõlemat piisavalt, siis ma enne käiksin Quasimodoga ringi kui seest tühja inimesega. Minu jaoks on oluline, et ma suudaksin miski teema algatada ka esimesel kohtumisel. Ma olen naine, kes räägib palju ja tahan, et sellel, kes minuga jutlust alustab, oleks midagi millest rääkida. Midagi millest võiks arutada lõpmatuseni…. Niisama linnapeal jalutamas käia ja ennast näidata võin ma üksi ka! Olen õnnelik, et siiani on minu suhtluskaaslased need “vajadused” rahuldanud!

Ilus välja näha on sama oluline nagu omada parimat sõpra või juua igapäevaselt vett. Kuid nii palju kui hoolitsete oma välimuse eest, proovige ka hinge eest hoolitseda. Et teistele meeldida, proovige ehk parandada negatiivsust enda sees. Seda kõike ei kirjuta ma ainult teile, vaid ka endale! Seda seepärast, et ei ole ka mina perfektne ingel…  Kuid olen valmis muutuma ja olen paremuse poole teel.

Ma ei oskaks ühegi teise lausega seda blogi lõpetada kui “Välimus köidab tähelepanu, iseloom võidab südame!”

Soovin teile kõigile ilusaid elamusi ja veel ilusamaid hetki selles 2013 aastas!

Peatse kirjutamiseni.

Teie,
Kristiina

 

***

Marina kirjutas ka väga hea kommentaari:
Juba 200 aastat tagasi sättisid naised ennast ennast kirikuteele või kiigepeole, et kõik ikka näeksid, kui kõrge rind ja peenike piht ja toekad sääred ja hele hääl ja kui uhked ehted ja usin näputöö neil on. Ja ikka lauldi, et meie küla tüdrukud on nagu maasikmarjad, aga naaberküla omad nagu nõgikikkad. Seega jõuame järeldusele, et kui ikka mehele tahad saada peab enne olema natuke välimust ja siis sisemist ilu. Muidugi see välimine ilu ei võrdu sellega kui palju keegi omale Diori musipulka peale määrinud on ja kas huuled töötavad veel või mitte. Kõike ikka tasakaalukalt ja maitsekalt.
Ja sisemise ilu kohta ütlen niipalju, et armu iseendasse ja romaan kestab terve elu.