“2012 aasta kindlasti polnud kerge, aga see oli kõige muu kõrval ka uute muljete ja kogemuste aasta, elutarkuse aasta. Aastaring sai täis, nüüd tunnen ennast veelgi kindlamalt ja olen saanud tugevamaks, kuna kõik mis ei tapa, teeb meid ainult tugevamaks ja paremaks,” räägib Londonis resideeruv Eesti kohtusüsteemiga vägikaigast vedav poliitik ning seltskonnakaunitar Anna-Maria Galojan Ohmygossip.ee’le.

Palju õnne! Tulite Eesti “Populaarseim persoon 2012” edetabelis kuuendale kohale (tabel põhineb kajastatusel ning lugude loetavusel -toim.). Olete möödunud aastal aktiivselt ja agaralt oma nime “pesnud” ning võidelnud Eesti kohtusüsteemiga, kirjutanud raamatu ning andnud arvukalt intervjuusid, olles kajastatud Eesti meediamaastikul nii heas kui halvas aga regulaarselt. Kuidas meenutate möödunud aastat? Kas oli hea või väga hea aasta?
2012 aasta kindlasti polnud kerge, aga see oli kõige muu kõrval ka uute muljete ja kogemuste aasta, elutarkuse aasta. Aastaring sai täis, nüüd tunnen ennast veelgi kindlamalt ja olen saanud tugevamaks, kuna kõik mis ei tapa, teeb meid ainult tugevamaks ja paremaks. Olen leidnud endas jõudu ja tahet aidata ka teisi, kes vajad abi, mitte kitsarinnaliselt keskenduda oma muredele. Mida rohkem aitad ja toetad teisi, tihti võhivõõraid inimesi, seda helgemaks muutub enda meel ja süda soemaks.

Rääkides veel laialdasest kajastusest meedias, tahaksin küsida, et kas teie olete mõelnud kunagi oma intervjuusid müüa või teha hoopis enda blogi, kus ainuallikana või ühe allikana oma ideid, mõtteid, intervjuusid, pilte, tegemisi ja toimetusi kajastate?
Intervjuude müümine on Lääne-Euroopas ja USAs väga levinud praktika, kuid ma pole seda tõsiselt kaalunud. Mis puudutab minu postitusi, siis neid saavad jälgida ja nendega tutvuda minu Facebooki kodulehelt kõiki huvilised. Avasime kodulehe Anna-Maria Galojan, kuna juba eelmise aasta alguses selgus, et Facebookis on 5000 sõbra limiit, kuigi mingil imekombel on mul neid üle 5300, ja rohkem inimesi ei saa sinna lisada. See on väga kurb. Ma saan iga päev mitmeid küsimusi, miks rohkem liituda ei saa. Seega kodulehekülg tundus õige ja vajalik samm.

Samuti on olemas eraldi Facebooki koduleht minu eelmise aasta lõpus ilmunud raamatul, kus saab lugeda nii raamatu katkendeid, inimeste arvamusi raamatust kui ka uudiseid ja meedia kajastust, samuti on võimalik jälgida raamatu edu Eesti raamatupoodide müügiedetabelites ja osaled erinevates raamatuga seotud loosimistes.

Kuidas, kus ja kellega veetsite aastalõpu? Kus käisite, mida tegite? Kuidas aastavahetus möödus?
Kallimatega, oma lähedastega. Käisime The Royal Ballet’is vana aasta õhtul Kuningliku Balleti repertuaari kuuluvat “Pähklipurejat” nautimas, kuna mu ema on suur balleti armastja ja see on üks meie perekondlikest traditsioonidest. Hiljem siirdusime õhtusöögile koos sõprade ja lähedastega ühte Londoni klubisse, kuhu saab vaid liikmekaardiga. Eelistan oma tähtpäevi veeta just vandes traditsioonilistes briti klubides, kuna mulle on äärmiselt olulised nii minu kui ka oma inimeste heaolu ja privaatsus. Kõlistasime klaase nii Eesti, Briti kui ka Armeenia Uue aasta saabumise puhul. Ilutulestik oli samuti muljetavaldav. Olin pidevas ühenduses ka oma kallimatega Eestimaal, kuna osa mu südamest, ükskõik kus ma ei viibiks, on alati kodus.

Inimesi on aastaid huvitanud, mis rõivaid te kannate? Kas võiksite lugejatele vastu tulles nimetada oma viis lemmikrõivast ning nende hinnad.
Kindlad lemmikud puuduvad, sõltub eelkõige olukorrast ja loomulikult hooajast. Eelistan riided, mida saab kanda ka kümme aastat järjest ja nad on ikka aktuaalsed. Elades Londonis, pean arvestama loomulikult ka kohalike traditsioonidega. Näiteks enamikus liikme-klubides daamid peavad kandma seelikuid või kleiti ja püksid, (viigipüksid musta või tumesinist värvi), on lubatud ainult pühapäeviti.

Minu garderoobis leivad enamkasutust eelkõige kleidid, seelikud, pluusid, kostüümid ja vabal ajal loomulikult teksad ja osojad kampsunid. Kusjuures hind ei mängi absoluutselt rolli, mul on nii viis naela maksvaid asju, kui ka neid, mis õigustavad oma hinda pikajalise kasutamise pärast.

Leian oluliseks oma stiili kujundamist läbi erinevate aksessuaaride ja riiete. Armastan nende kombineerimist ja isikupäraseks muutmist.

Kas annate aastavahetusel endale lubadusi uueks aastaks? Kui jah, siis mida endale lubasite? Millised on teie soovid üldse tulevaks aastaks?
Mina oma poolt luban, et olen jätkuvalt valitsusele nii tõhusaks kriitikuks, et nad kas loobuvad oma ükskõiksest tuimast jutust “Eestis on kõik hästi ja kellele ei meeldi, lahkube kodumaalt” ning hakkavad tõsiselt tööle, mitte ei mängi aastaid tuttavad mängu, et kuningas on paljas, aga keegi ei tohi sellest rääkida, muidu karistatakse nagu mind. Siiralt loodan, et minu töö ja pingutuste tulemusena võiks vähemalt üks inimene Eestisse tagasi tulla. Mitte lahkuda nagu tuhanded praegu, kuna see on paljudele üks vähestest ellujäämise võimalustest.

Pean väga oluliseks oma rahvusvaheliste suhete alal doktoriõpingute (PhD) edukat lõpetamist. Samuti rahvusvahelise Energeetika aastaraamatu koostamist ja toimetamist The Middle East Magazine ajakirja jaoks.

Isiklikus plaanis loodan eeskätt hakata rohkem elama Briti kuningakoja mitteametliku moto järgi – Never complain. Never explain.

Millised kolm sündmust möödunud aastast on teile kõige eredamalt meelde jäänud (positiivselt) ja millised kolm sündmust möödunud aastast on teile kõige eredamalt meelde jäänud (negatiivselt)?
Usun, et pole head ilma halvata. Teen ka negatiivsetest kogemustest järeldusi ja lõppkokkuvõttes teeb see mind tugevamaks ja targemaks. Jah, 2012 oli palju ebaõiglust, ebausust, reetmisi, kuid see oli ka puhastuse aasta. J-mal ja loodus ei salli tühja kohta, ebaväärikad inimesed kaovad su elust, nende asemele tulvad need, kes on väärt nii austust kui ka meie aega.

Eelkõige just 2012 aastal hakkasid asjad paika saama ja õiglus ja õigus jalule tõusma. Oluline oli ka minu raamatu väljaandmine. Möödunud aastal ma olin õnnistatud kohtuma ja tutvuma paljude väga huvitavate inimestega: teadlaste, diplomaatide, poliitikutega.

Üheks meeldejäävaks kohtumiseks, mis andis palju jõudu, energiat ja positiivsus oli kui paljudelt küsiti kus nad olid 12.12.12 kell 12.12, siis mina olin koos Mary Soames/Churchilliga/. Mul oli suur au olla selle suure riigimehe tütre kõrval, kes oma 20ndates osales isaga sir Winstoniga Potsdami konverentsil. Suurepärane Jõulueelne lõunasöök koos Winston Chruchilli tütre Lady Mary Soiames-iga, et tähistada Churchill teenetemärgi üle andmist proua Mary Weston-ile, tunnustamaks tema panust ESU’le (English Speaking Union). Lady Soames on noorim tütar ja ainus ellujäänud laps Sir Winston Churchillil, tema perekonna matriarh. Samuti on Lady Mary Soames Churchilli Keskuse patroon. Churchilli teenetemärk, Medal of Honor, antakse igal aastal neile, kes on propageerinud ESU väärtusi ning eesmärke.

Pöördudes tagasi populaarseima persooni kuuenda koha võidu juurde… Eeldan, et äratate paljudes lugejates suurt huvi – olgu see siis kas positiivne või negatiivne. Öeldakse, et huvi pakkuvaid inimesi kommenteeritakse halvemini kui neutraalseid.. Seega, halvad kommentaarid ei tähenda alati sugugi halba jne.. Millised on teie väiksemad j
a suuremad soovitused neile, kes salamisi tuntust ihkavad?
Eelkõige elage oma elu ja laske teistel ka elada, ärge proovige hakata kellekski teiseks. Iga inimese väärtus seisnebki tema unikaalsuses ja kordmatuses.