Moraalne löök puudega lapse vanemale on, et nende last peetakse tervest vähem väärtuslikuks, kahetseb Tartu Maarja kooli direktor Jaanus Rooba riikliku õppekava muudatust abikoolis. Varem polnud seadustes toimetuleku- ja hooldusõpe teineteisest eraldatud ja neid rahastati ühtmoodi. Nüüd leiab riik, et erivajadustega hooldusõppel olevate laste koolinädala mahtu tuleb piirata, vahendab Õhtuleht
“Toimetuleku- ja hoolduskool olid varem koos ja võrdselt rahastatud ja seal käivaid lapsi õpetati võrdselt. Nende arv suurenes ja asi toimis. Nüüd õppemahtu vähendati ja see on hooldusõpet vajavate laste suhtes ebavõrdne,” räägib Rooba, kes pikaajalisest kogemusest teab, et ka vaimupuudega ja erivajadustega lapsi on võimalik õpetada. “Kui lapse kasvamise ajal temaga ei tegelda, siis ta jääbki kängu ega arene.”
Tegevusetu laps kängub. “Täna on ajad teised. Lastele tuleb luua elu- ja õppetingimused, mis vastavad nende võimetele ja vajadustele, et nad saaksid ühiskonnas elamisväärselt elada. Kõik lapsed on seaduse ees võrdsed. Kui neid nii ka koheldakse, tekib vanematel riigi vastu usaldus, sest näidatakse välja hoolimist. Nüüd võetakse see võimalus ära.”
Ka rihoolt vajavate laste vanemad on riigis pettunud. “See teeb väga haiget! Ja väide, et puudega lapsed ei arene, viib mõtted tagasi nõukogude aega.”
Refereeritud artikli täisteksti lugege Õhtulehest