“Nagu öeldud, on meie koostöö olnud päris pikk. Emotsionaalne kohati kindlasti ka – ehkki selle raamatu juures on ratsionaalset kaasamõtlemist olnud märksa enam kui tundeid. Kindlasti on mul olnud Anna-Mariast inimlikult kahju. Sellist nõia- või metsloomajahti nagu ta on pidanud läbi elama, ei sooviks ma mitte kellelegi. Näiteks olukord, kus veebimeedias avaldati üleskutse: pildista Anna-Maria Galojani ja võida mobiiltelefon. See ei ole normaalne,” räägib Anna-Maria Galojani üks raamatu toimetaja Anne-Mari Alver Ohmygossip.ee´le.
Anne-Mari Alver, teie toimetasite Anna-Maria Galojani äsja ilmunud raamatut. Kuidas raamatu toimetamise idee aset leidis ja kas võtsite kohe raamatu “Kuidas minult varastati miljon” toimetama hakkamise pakkumise vastu?
Esimest korda oli meil Anna-Mariaga sellest raamatust juttu aastal 2009. Suur osa meie meediast sarjas noort naisjuhti väidetava varguse eest, samas polnud talle isegi mitte süüdistust esitatud. Mulle tundus kummaline, et temast kirjutatud artiklites polnud teda ennast – temalt ei küsitud midagi, lihtsalt peksti verbaalselt. Tegin talle ettepaneku oma sellest eluperioodist märkmeid teha – et võib-olla jõuame niimoodi raamatuni, kindlasti aga on need märkmed abiks talle endale. Anna-Maria tunnistas, et on sellest isegi mõelnud. Nii et umbes sellest perioodist tekkis meie vahele hüpoteetiline autori-kirjastaja suhtlus. Toimetamisest rääkides – ma pole selle raamatu ainus toimetaja, jagasin seda tööd oma ema Helina Alveriga.
Milliseid tundeid teis selle kõmulise raamatu toimetamine tekitas?
Nagu öeldud, on meie koostöö olnud päris pikk. Emotsionaalne kohati kindlasti ka – ehkki selle raamatu juures on ratsionaalset kaasamõtlemist olnud märksa enam kui tundeid. Kindlasti on mul olnud Anna-Mariast inimlikult kahju. Sellist nõia- või metsloomajahti nagu ta on pidanud läbi elama, ei sooviks ma mitte kellelegi. Näiteks olukord, kus veebimeedias avaldati üleskutse: pildista Anna-Maria Galojani ja võida mobiiltelefon. See ei ole normaalne!
Tunnetest rääkides olen tundnud ka häbi – selline käitumine ei kaunista ei meie ajakirjandust ega meie riigivõimu. Näiteks olukord, kus kohus keelas Anna-Marial kutsuda kohtusse oma tunnistajaid. Väidetavalt sellepärast, et teda kaitsnud advokaat esitas tunnistajate nimekirja 48 minutit „pärast tööpäeva lõppu“, ometi nõuab seadus nimekirja esitamist kuupäevalise täpsusega ning 17.48 mahub veel täitsa viisakalt kuupäeva sisse ära.
Mida te ise Anna- Maria Galojanist arvate, teda on tituleeritud ju vargaks, kes siiski väidetavalt varastas suure summa raha ja peaks selle teo korda saatmise eest vanglakaristust kandma?
Anna-Maria Galojani pean targaks ja ausaks inimeseks. Et ta seda raha varastanud pole, usun ma kindlalt. Et ta Eesti Euroopa Liikumise juhina vigu on teinud, tunnistab ta raamatus isegi. Samas põhjendab ta ära, miks ta need vead tegi – ma saan temast aru. Juhtimine on alati balanss erinevate otsuste vahel ja mitte kõik otsused ei saagi kõigile sobida.
Olen ise nooremana olnud aastaid ühe mittetulundushingu juhatuses ning tean, et selliste summade ebasihipärane kasutamine oleks mõeldamatu – igal rahaühikul on kate peal, on kindlad nõuded, milleks seda tuleb kulutada. MTÜ, kus sellised asjad toimuda saaksid, peab olema läbinisti mäda.
Anna-Maria roll Eesti ärielus ja poliitikas on olnud küllaltki ebatavaline. Meil ei ole palju poliitikuid, kes lisaks oma tööle poliitikas oleksid seotud ka suurettevõtlusega, eriti käib see noorema põlvkonna poliitikute kohta. Anna-Maria haridus on väga korralik ning tema teadmised ärist ning rahvusvahelisest poliitikast on Eesti oludes üsna haruldased, seega oleks tore, kui ta tegutseks Eestis, mitte ei käiks Londonis Eesti riigiga kohut. Aga see kohtuskäimine pole teadupoolest tema valik, vaid talle pealesunnitud olukord.
Kas kõik tema süüdistused raamatus on faktiliselt tõestatud dokumentaalselt?
Kõik, mida dokumentaalselt tõestada saab, on ka tõestatud. Tõsi, kaugeltki mitte kõik asjasse puutuvad kirjad ja dokumendid ei jõudnud raamatusse, muidu oleks selle maht tulnud hiiglaslik. Samas pole raamatust välja jäänud tõendid kuhugi kadunud, nendega toimetab praegu Suur-Britannia kohus ning loomulikult ei saa välistada, et Anna-Maria otsustab tulevikus veel mõne raamatu kirjutada.
Kes meie poliitikutest/avaliku elu tegelastest on raamatus Galojani poolt erilise viha objektideks?
Vihast oleks selle raamatu puhul vale rääkida, seda tunnet raamatus ei kohta. Kibestumistki on meeldivalt vähe. Pigem liigub autor analüüsi ja iroonia piirimaadel – selgitades lahti erinevaid teemat puudutavaid olukordi ning nende inimeste teeneid, tänu kellele ta sellise nõiajahi objektiks muutus.
Aga oma silm on kuningas ning igaühel on võimalus ise veenduda, kellest ja kuidas Anna-Maria Galojan kirjutab.
Loe lisaks:
Anna-Maria Galojan Ohmygossip’ile: Pean üheks oma oluliseks eesmärgiks kaasa aidata Eesti KGB arhiivide avalikustamisele
“Just sai valmis minu eestikeelne raamat, mis on juba trükis,” ütleb äkitselt ühelt poolt isamaalisusest pakatav, teisalt riigi süsteemi sajatav ning kõrgeid riigitegelasi lausa oma lähedaste tapmiskatses süüdistav endine Playboy kaanestaar, seltskonnakaunitar ja poliitik Anna-Maria Galojan. Londonis enda sõnul paguluses olev Anna-Maria on otsustanud suu puhtaks rääkida.