26. oktoober – 2. November tpimub Estonia kontserdisaalis rahvusvaheline pianistide festival Klaver 2012. Kunstiline juht Lauri Väinmaa.
Rahvusvaheline pianistide festival Klaver on Eesti suurima kuulajate arvuga klassikafestival, kus esinevad maailma ja eesti tipp-pianistid ning tutvustatakse klaverikunsti kogu selle rikkuses. Festival on toonud kuulajate ette sellised klaverimängu suurkujud nagu Eliso Virsaladze, Angela Hewitt, Pascal Rogé, Cyprien Katsaris, Mihhail Pletnjov, Paul Lewis, Stephen Hough, Arkadi Volodos, Marc-André Hamelin, Piotr Anderszewski, Pierre-Laurent Aimard, Alexandre Tharaud, Louis Lortie jpt.
Selle aasta festivali keskmes on heliloojad Claude Debussy ja John Cage, kelle sünnist möödub vastavalt 150 ja 100 aastat. Klaverikunsti tipptaseme toovad meieni romantilise pianismi suurkuju Nelson Freire ja noorema põlvkonna meistrid, Tšaikovski-nimelise konkursi võitja Miroslav Kultõšev ja prantsuse pianismi särav täht Cédric Tiberghien. Moodsa klaveri eelkäija haamerklaver kõlab Andreas Staieri meistrikäte all. 20. sajandi kõlamaailma viib meid Adriano Ambrosini, kes mängib koos eesti üliõpilastega John Cage’i teoseid prepareeritud klaverile. Galakontserdiga tähistavad meie noored Claude Debussy juubelit. Oma isikupärased maailmad avavad meile džässpianist Kristjan Randalu ja nimekas klaveriduo Silver–Garburg.
Eesti pianistid on esindatud mitme põlvkonnaga: juubelit pidav Vardo Rumessen, rahvusvahelise haardega Ivari Ilja, noorema põlvkonna silmapaistvad esindajad Sten Lassmann ja Maksim Štšura ning viimasel Tallinna rahvusvahelisel konkursil laureaaditiitlid pälvinud Kristi Kapten ja Holger Marjamaa. Viimaste esituses kõlavad esiettekandes ka festivali uudisteosed Timo Steinerilt ja Margo Kõlarilt.
Festivaliga kaasnevad näitused 19. sajandi koduse musitseerimise meelispillidest – tahvelklaveritest ning Vardo Rumesseni välja antud ja kirjutatud trükistest.26. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal
Festivali avakontsert
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
CÉDRIC TIBERGHIEN (Prantsusmaa)
Dirigent Julien Masmondet (Prantsusmaa)
Camille Saint-Saëns. Klaverikontsert nr 2
Prantsuse pianist Cédric Tiberghien alustas klaverimänguga juba viieselt ja oma esimese preemia võitis ta Pariisi konservatooriumis 1992. aastal 17-aastasena. Järgnes preemiate sadu erinevatelt konkurssidelt, sh Marguerite Long-Jacques Thibaud, Bremeni, Dublini, Rubisteini jt konkursid.
Selle aasta kõrgpunktideks on kindlasti tema sooloesinemised meistrite sarjades Wigmore Halli, Amsterdami Concertgebouw’, Berliini Filharmoonia ja Konzerthausi ning Brüsseli Monnaie saalides.
27. oktoober kell 16 Estonia kontserdisaal
MAKSIM ŠTŠURA
Johann Sebastian Bach. Partiita nr 4 D-duur BWV 828
Johannes Brahms. Fantaasiad op. 116
Maksim Štšura. Kolm klaveripala
Frédéric Chopin. Sonaat nr 3 h-moll op. 58
Maksim Štšura sündis 1988. aastal muusikute perekonnas ja alustas klaveriõpinguid kuueaastaselt Sillamäe muusikakoolis. Pärast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias cum laude bakalaureusekraadi omandamist 2011. aastal jätkab Maksim oma haridusteed Londoni Kuningliku Muusikakolledži magistrantuuris professor Gordon Fergus-Thompsoni juures.
27. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal
MIROSLAV KULTÕŠEV (Venemaa)
Ludwig van Beethoven. “11 bagatelli” op. 119
Robert Schumann. Fantaasia op. 17
Frédéric Chopin. “Neli ballaadi”
Aastal 2007 Tšaikovski- ja aastal 2010 Chopini-nimelise konkursi võitnud Miroslav Kultõševi peetakse uue generatsiooni säravaimaks staarpianistiks. Leningradis sündinud ja õppinud muusik on esinenud tähtsaimatel foorumitel, sh Viini Musikverein, Amsterdami Concertgebouw, New Yorgi Avery Fisher Hall. Tema lavapartnerid on olnud sellised maailmamuusikud nagu Valeri Gergijev, Vladimir Aškenazi, Juri Bašmet, Juri Temirkanov, Mark Gorenstein, Konstantin Orbelian, Vasilli Sinaiski, Nikolai Aleksejev jpt.
03.oktoober kell 19 Tartu Ülikooli aula
28. oktoober kell 16 Estonia kontserdisaal
Vardo Rumessen 70
Mart Saar. “24 prelüüdi”
Eduard Tubin. “Ballaad chaconne’i vormis Mart Saare teemale” cis moll ETW 40
Frédéric Chopin. “10 masurkat”
Aleksander Skrjabin. “Poeem” op. 59-1; “2 tantsu” op. 73; “2 poeemi” op. 63
Vardo Rumessen on aktiivne solist, kammermuusik, muusika uurija ja salvestaja. Juubelit tähistava muusiku klaverimängu iseloomustavad omadussõnad heroiline, meisterlik, omapärane ja kompetentne. Ta on kirjastanud Tobiase, Saare, Elleri, Oja ja Tubina teoseid ning olnud üks juhtfiguuridest Eesti iseseisvuse taastamisel.
“Vardo Rumessen on tõeline eesti muusika apostel.” (P.-E. Barbier, Diapason, 1988)
28. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal
ANDREAS STAIER (haamerklaver, Saksamaa)
Andreas Staierit peetakse tänapäeva tähtsaimaks autentsetel klahvpillidel mängivaks muusikuks. Nii pälvis ta eelmisel aastal barokkinstrumentaalžanris ajakirja Grammophone auhinna. Staieri nimi on vanamuusikasõbrale tuntud ansamblitest nagu Concerto Köln, Freiburgi Barokkorkester, Akademie für Alte Musik Berlin, Orchestre des Champs-Elysées Paris jt. Tema mängu on imetletud festivalidel nagu La Roque d’Anthéron, Festival de Saintes, Festival de Montreux, Styriarte Graz, Schubertiade Schwarzenberg, Schleswig-Holstein Musik Festival, Bach-Fest Leipzig, Bachtage Berlin, Bachwoche Ansbach, Kissinger Sommer jne.
Staier omandas klavessiini ja haamerklaveri mänguoskuse Hannoveris ning Amsterdamis, kus tema esimesed õpetajad olid Gustav Leonhardt, Nikolaus Harnoncourt ja Ton Koopman.
29. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal
KRISTJAN RANDALU
Klaverifestival jätkab džässpianistide esitlemise traditsiooni. Sel korral on oma loomingut esitama ja tutvustama palutud praegu ilmselt tuntuim eesti soost džässmuusik, kõikjal Euroopas ja USAs tegutsev Kristjan Randalu. Lisaks omaloomingule uuelt plaadilt “Equilibrium” on kontserdil kavas eesti muusika (Kikerpuu, Naissoo, Tamberg, Vinter).
30. oktoober kell 15 Estonia kontserdisaal
Lõunamuusika:
Claude Debussy 150
Esinevad noored klaveriõppurid
Klaverifestivali traditsioonilisel lõunakontserdil esinevad Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli, Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli, Vanalinna Hariduskolleegiumi ja Tallinna Muusikakeskkooli õpilased. Kontserdiga tähistatakse prantsuse helilooja Claude Debussy 150. sünniaastapäeva.
30. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal
KLAVERIDUO SILVER–GARBURG (Iisrael)
Sivan Silver, Gil Garburg
Felix Mendelssohn Bartholdy. “Suveöö unenägu” (originaalversioon ühele klaverile, neljale käele)
Richard Wagner. Kvintett ooperist “Nürnbergi meisterlauljad” (seade kahele klaverile Gil Garburg)
Sergei Rahmaninov. “Fantaisie tableaux” (süit nr 1) op. 5
Camille Saint-Säens. Introduktsioon ja rondo capriccioso (seade kahele klaverile
Claude Debussy)
1997. aastast tegutsev duo on jõudnud esineda viiel kontinendil ja 50 riigis, sh Carnegie Hall, Lincoln Center, Berliini Filharmoonia, Leipzigi Gewandhaus ja Viini Musikvereini. Duo lavapartneriteks on olnud paljud mainekad orkestrid, nagu Deutsche Kammerphilharmonie, Müncheni Kammerorkester ja muidugi Iisraeli orkestrid.
Silver ja Garburg omandasid muusikalise hariduse Rubini muusikaakadeemias, Tel Avivi ülikoolis ja Hannoveri muusikakõrgkoolis. Nad on nõutud õpetajad, kes andnud meistrikursuseid Moskva konservatooriumis, Sibeliuse akadeemias, Pekingi konservatooriumis jm. Tänavu on duo Austraalia rahvusliku muusikaakadeemia residentartist.
31. oktoober kell 16 Estonia kontserdisaal
John Cage 100
ADRIANO AMBROSINI (Itaalia) ja EMTA tudengid
Tundub, et kõik uuendused, mida 20. sajandi muusika on toonud, pärinevad John Cage’ilt. Tema sonaadid ja interluudiumid on ilmselt helilooja tuntuimad teosed, kuid neil pole midagi ühist klassikalise muusikaga. Teos on komponeeritud ajal, mil Cage huvitus hinduismist, mille ideaal on rahu ja rahunemine. Klaveri prepareerimiseks on kasutatud pähkleid, polte jm keeltele asetatud esemeid.
Adriano Ambrosini on nüüdismuusika maastikul tuntud, ta on kaasa löönud IRCAMis Pariisis, rahvusvahelisel arvutimuusika konverentsil, L’Avana uue muusika festivalil, Hollandis Amsterdami festivalil, Camdeni festivalil Londonis, WissenshaftsKollegis Berliinis, Barcelona kataloonia heliloojate liidus jm. Ambrosini on lõpetanud Verona Dall’Abaco konservatooriumi. Talle on omistatud mitmeid preemiaid, sh mainekas Gaudeamus Rotterdamis. Praegu töötab Adriano Ambrosini Verona konservatooriumi klaveriprofessori ametikohal.
30. oktoober kell 19 Tartu ülikooli aula
31. oktoober kell 19 Estonia kontserdisaal
STEN LASSMANN
Johannes Brahms. Sonaat nr 3 f-moll, op. 5
Heino Eller. Teema variatsioonidega h-moll
Aastal 2011 Heino Elleri nimelise preemia pälvinud Sten Lassmann on hakkama saanud üllatava vägitükiga. Ta käivitas Heino Elleri kogutud klaveriteoste salvestusprojekti firmas Toccata Classics Londonis, ilmunud on ka esimene CD. Kontsert on pühendatud Heino Elleri 125. sünnipäevale.
“Lassmannil on detailid kontrolli all, kuid ta hõlmab ka tervikut. Ja tal on lihtsalt hea maitse, mis sätib tasakaalu kõla ja tekstuuri, detailid ja terviku.” (Evi Arujärv, “Vaba raskuse vaimust, Sten Lassmanni Heino Eller”, Sirp 28.10.2011)
“Sten Lassmann on igal kontserdil kuulajate tähelepanu võitnud virtuoosse, orkestraalse pianismiga ning samaaegselt võimega targalt süveneda esitusel olevate teoste üksikasjadesse.”
(Toomas Velmet, “Kas me armastame Ellerit?” – Sirp, 28.03.2008)
1. november kell 16 Estonia kontserdisaal
II Tallinna pianistide konkursi võitjad
KRISTI KAPTEN ja HOLGER MARJAMAA
II Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkursil esikoha võitnud Kristi Kapten on pärit tuntud muusikute perekonnast: isa Toomas Kapten on koorijuht ja dirigent, pianistist ema Helin Kapten rahvusvaheliselt tunnustatud kontsertmeister, ansamblimängija ning Lied-pianist. Kristi alustas muusikaõppimist Tallinna Muusikakeskkoolis Anu ja Toivo Nahkuri juhendamisel, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetas ta professor Peep Lassmanni klassis. Praegu täiendab ta end Šoti Kuninglikus Konservatooriumis Glasgow’s professor Fali Pavri käe all.
Noor pianist ja helilooja Holger Marjamaa on mänginud ja mõõtu võtnud nii Eesti kui ka välismaa tuntud muusikutega. 19-aastasel noormehel on ette näidata VIII rahvusvahelise Chopini-nimelise pianistide konkursi III preemia ja II Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi II preemia. Holger õppis klassikalist klaverit Tallinna Muusikakeskkoolis Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa juures. Tema teine suur kirg on džäss, tema õpetajad on olnud Raun Juurikas, Jürmo Eespere, Kari Ikoneni, David Kikoski ja Kristjan Randalu.
1. november kell 19 Estonia kontserdisaal
NELSON FREIRE
Tänavuse klaverifestivali peaesineja Nelson Freire kuulub vaieldamatult pianistide eliidi absoluutsesse tippu. Alates 1959. aastast, mil sai alguse tema rahvusvaheline karjäär, on ta kohal olnud igal mainekal festivalil või muusikatsentrumis. Ta on esinenud koos selliste dirigentidega nagu Riccardo Chailly, Myung-Whun Chung, Sir Colin Davis, Charles Dutoit, Valeri Gergijev, Seiji Ozawa, André Previn ja orkestritega nagu Berliini Filharmoonikud, Leipzigi Gewandhaus, Müncheni Filharmoonia, Zürichi Tonhalle, Viini Filharmoonikud, Bostoni, Chicago, Clevelandi, Los Angelesi, Montreali, New Yorgi ja Philadelphia orkestrid. Freire nime leiab Philipsi välja antud plaadiseeriast “20. sajandi suured pianistid” ja ta on 2001. aastast Decca artist, olles salvestanud Beethoveni, Chopini, Schumanni ja Debussy loomingut. Ajakiri Gramophone on kõrgelt tunnustanud Friere ja Gewandhaus-orkestri (dirigent Riccardo Chailly) salvestatud kaht Brahmsi klaverikontserti. Talle on omistatud kõrgeimad autasud, nagu 2007. aasta Classic FM Gramophone Award aasta parima salvestuse ja kontsertsarja võitja kategoorias, Diapason d’or, grand prix de l’Académie Charles Cros ja Choc du Monde de la Musique’i ja Grammy nominatsioonid.
Nelson Freire sündis Boa Esperanças Brasiilias ja alustas klaveritundidega juba viieselt. Pärast Rio de Janeiro rahvusvahelise klaverikonkursi võitu 1957. aastal siirdus ta Viini, kus õppis Friedrich Gulda õpetaja Bruno Seidlhoferi käe all. Seitse aastat hiljem võitis ta Dinu Lipatti konkursi Londonis ja esimese preemia rahvusvahelisel Vianna da Motta konkursil Lissabonis.
“Põnevaim pianist, kes pärast Rubinsteini esile tõusnud.” (The Boston Globe)
2. november kell 19 Estonia kontserdisaal
Festivali lõppkontsert
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
IVARI ILJA
Elle-Riin Volmer, Sten Heinoja
Dirigent Arvo Volmer
Manuel de Falla. “Noches en los Jardines d’Espagna”
Johannes Brahms. Klaverikontsert nr 2
Aleksandr Skrjabin. “Prometheus”
Arvo Volmer, kes tähistab sel aastal oma 50. sünnipäeva, ja Ivari Ilja on head sõbrad ning mõttekaaslased juba ammusest ajast. Mõlema suhe muusikasse on aupaklik ja sügav. Just need omadused on mõlemad muusikud tõstnud imetlusobjektiks maailmalavadele.
Arvo Volmerit, pikaajalist Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri peadirigenti ja Eesti Rahvusooperi loomingulist juhti ja peadirigenti tuntakse kõikjal. Ta on juhatanud orkestreid nagu BC Philharmonic (Manchester), Birminghami Sümfooniaorkester, Berliini Raadio SO, Sydney ja Melbourne’i sümfooniaorkestrid, Orchestre National de France. Ta on dirigeerinud Moskva Suures Teatris, Soome Rahvusooperis, Norra Rahvusooperis, Rootsi Kuninglikus Ooperis, Sydney Ooperiteatris. Volmer on ka Adelaide’i sümfooniaorkestri kunstiline juht. Oma salvestustes on ta usin eesti muusika propageerija, nii on ta plaadistanud kõik Tubina sümfooniad, balleti “Kratt” ja Kreegi “Reekviemi”. Hiljutised kõrgpunktid Volmeri tegevuses olid kindlasti “Carmeni” ja “Manon Lescaut’” v&a
uml;ljatoomine Rahvusooperis Estonia ning kultuuripealinna Tallinn 2011 raames antud “Parsifali” etendused Noblessneri valukojas.
Ivari Ilja on maailmanimega pianist. Solistina on ta esinenud Prantsusmaal, Suurbritannias, Saksamaal, Venemaal, Rootsis, Eestis jm. Ta on üks maailma tippklaverisaatjatest, kelle partneriteks lauljad Dmitri Hvorostovski, Irina Arhipova, Maria Gulegina ja Elena Zaremba. Nimetatutega on ta esinenud maailma parimates saalides: Carnegie Hall, Alice Tully Hall, The Kennedy Center Washingtonis, Davies Symphony Hall San Franciscos, La Scala Milanos, Queen Elizabeth Hall ja Wigmore Hall Londonis. Samavõrra edukas on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaverikateedri juhataja ja professor Ivari Ilja pedagoogina, tema õpilased nopivad üksteise järel konkursivõite ja rõõmustavad kuulajaid oma kõrgetasemelise mänguga.
Estonia kontserdisaali kassas müügil festivali pass hinnaga 75.-
(sisaldab 12 kontserti ja annab õiguse osta
festivali peaesineja Nelson Freire kontserdile pileti erisoodustusega -50%)
Ürituse lingid: http://www.concert.ee