Kristina Knut (19) on ambitsioonikas ning tore Tallinna tüdruk, kes õpib Lõuna-Taani Ülikoolis hiina keelt ja majandust. Kristina räägib Ohmygossip’ile, välismaale õppima minekust, moelemmikutest, oma blogist ja paljust muust!

Kristina Knut, palun rääkige natuke endast: millega tegelete – kus koolis-tööl-huviringides käite?
Olen 19-aastane Tallinna neiu, kes suurema osa aastast elab Taani imepisikeses linnakeses Sønderborgis. Nimelt õpin seal Lõuna-Taani Ülikoolis hiina keelt ja majandust.

Millal tuli otsus välismaale õppima minna? Kuidas see välismaale õppima minemine sujus?
Gümnaasiumi lõpuklassis üritasin selgusele jõuda, mida edasi teha. Kindel oli vaid teadmine, et soovin jätkata oma haridusteed ülikoolis, pisut keerulisem oli vaid välja mõelda, mida täpselt. Uurisin nii kodumaiste, saksa (õppisin saksa keelse kallakuga koolis) kui ka Taani ülikoolide pakutavaid erialu. Nii Eesti kui ka Taani ülikoolidest leidsin mõndagi huvitavat, kandideerisin silma jäänud erialadele ning muuhulgas selgus, et sain ka Lõuna-Taani Ülikooli sisse. Pakutav aine tundus väga ainulaadne ning perspektiivikas, ka kogemus välismaal õppida oli üpris kutsuv, seega võtsin südame rindu ja asusin vajalikke dokumente tõlkima ja vormistama. Üldiselt olen leidnud, et kogu see pisut ametlikum paberimajandus on kuidagi hirmutav, seega olen kohati senini üllatunud, et kõige sellega ilma probleemideta hakkama sain ning umbes aasta tagasi võisin juba südamerahuga kohvrid pakkida ja end lennukile sättida.

Kuidas üksi välismaal meeldib, kui tihti tunnete koduigatsust?
Tegelikult mulle väga meeldib Taanis – vaatamata sellele, et nende keel on ka aasta hiljem suuremas osas arusaamatu, nii et kohalikega on pisut raske kontakti luua. Olgugi, et läksin välismaale üksi, ei ole end veel üksikuna tundma pidanud, sest mulle on tekkinud suurepärased sõbrad ja tuttavad sinna. Samuti samas koolis tudeerivad eestlased hoolitsevad selle eest, et emakeel meelest ei läheks ning muidu vahvad taanlased, sakslased, leedukad, lätlased, slovakid, soomlased, ungarlased ja kes kõik veel meie rahvhusvahelises kompotis ei leidu – nad kõik on suutnud luua nii mõnusa atmosfääri, mis toob igasse päeva positiivsust ja rõõmu. Koduigatsust tunnen pisut iga päev, kord vähem, kord rohkem. Olemasolevat pere, kodu ja sõpru ei suuda keegi ega miski asendada, ka igatsen aeg-ajalt suurema linna melu ja erinevate ürituste rohkust, kuid kui uues elukohas jätkuvalt aktiivne olla ning pead mitte norgu lasta, siis on kergem koduigatsust summutada ning järgmise koduvisiidini oodata!

Milliseid soovitusi annaksite noortele keskkooli tüdrukutele-poistele, kel samuti soov välismaale õppima minna?
Kõigepealt soovin julget pealehakkamist! See pisut mahukam paberimajandus ning finantside pool võib ehk hirmutav olla, kuid kogu kogemus on seda väärt ning avardab tohutult silmaringi ja üldse maailmavaadet. Seega võiks aasta või poolteist varem vaikselt mõtlema asuda, mida oleks soov edasi õppida ning kas silma jäänud riikides pakutakse vastavat programmi. Võimalusel leida keegi, kel on juba kogemusi soovitud riigis õppimisega ning tunda huvi kogu asjade käigu vastu, küsida teise riigi inimeste, keele, elukorralduse, õppe- ja elamistingimuste kohta, kui kerge/raske on seal rahaliselt toime tulla pluss veel muud asjakohased küsimused – küsija suu pihta ju ei lööda!

Mis on teie hobid?
Muusika – kunagi käisin WAF laulukoolis laulmas, nüüd olen pigem lihtsalt melomaan, kellele meeldib kontserte külastada ning vanu ja uusi huvitavaid artiste või muusikapalu avastada. Fotograafia, kuid seda üsna asjaarmastaja tasemel ning eelkõige eesmärgiga jäädvustada pisikesi hetki oma elust. Armastan ka lugeda – kirjandusklassika, luule, sci-fi, reisikirjandus, ajalugu – kõik, mis on meisterlikult või põnevalt kirja pandud, läheb käiku. Kunst pakub samuti huvi, võin kunstiajalugu või mõne kunstniku elulugu uurides ajataju täielukult ära kaotada, meeldib käia näitustel ning avastada midagi täiesti uut. Vahel joonistan ka enda rõõmuks.

Mitu tundi veedate umbes päevast arvutis?
Õnneks suvel olen suutnud seda aega vähendada ning suudan piirduda 2-4 tunniga terve päeva jooksul. Kooliajal tuleb tunde loomulikult rohkem, kuid ma pole kindel, kas ma sooviksin teada, mitu tundi sel juhul kokku tuleks ja kui palju sellest kulub tõesti millegi asjaliku kordasaatmiseks.

Mida arvate online poodidest – usaldate või mitte? Kui tihti ise interneti vahendusel välismaalt midagi ostnud olete?
Leian, et netipoed on üsna mugavad ning kui tellida tuntud kohtadest, siis pole eriti põhjust usaldamatuseks. Vaatamata sellele, et olen korduvalt neid netilehekülgi külastanud ja imetlenud kõiki pakutavaid esemeid, pole ma senini netist riiete tellimiseni jõudnud. Olen inimene, kes soovib eset kõigepealt enda seljas näha ning tunda, kuidas see seljas istub. Lisaks tahan alati katsuda materjali, millest rõivas on tehtud – nii saan aimu, kas esemel on kalduvust hiljem muutuda topiliseks või pesus kiiresti läbi kuluda. Alles peale seda olen oma ostuotsuses kindel.

Rääkige palun natuke oma stiilist ja stiililemmikutest? Mis/ kes teid inspireerib?
Ühtset joont vist väga pole, päevase riietuse määrab tavaliselt hommikune tuju ja koht, kuhu on minek. Vahel ei tunne vajadust eriti vaeva näha, siis on kindel minek lemmikteksadel, mis alati ilusti seljas istuvad ning lisandiks kas mõni lihtne särk, kampsik või jakk, jalga ketsid või baleriinad. Mõni teine kord tahaks jälle pisut rohkem silma paista, sel juhul kannan silmatorkavaid värve, põnevate lõigetega esemeid, seelikuid või kleite, otsin ehtekarbist erilisemad kõrvarõngad ja sõrmused välja. Inspiratsiooni ammutan moeblogidest – hoian huvitavamatel trendidel silma peal, mis ei tähenda muidugi alati, et moeahvina kõike ise järgi proovin. Sõbrannadel on erinevad huvid ja seega vastavalt põnevad stiilid, ka tänavatelt leian erinevate vanusegruppide hulgast huvitavalt riietuvaid inimesi.

Täiesti erinevate riietumismallidega erinevate ajastute näitlejad ja muusikud nagu Audrey Hepburn, Edie Sedgwick, Kurt Cobain, Joan Jett, Mary-Kate Olsen ta bohofaasis, Nicole Richie, Elizabeth Taylor… ühesõnaga, mõnel päeval on trashy grunge suurim eeskuju, järgmisel päeval üritan matkida Hepburni stiilset ja tagasihoidlikku look’i.

Kumba eelistate: kas 50 eset sekkarist või üks tunnustatud disainerilt?
Olgugi, et käin hea meelega kaltsukates, olen see õnnetu inimene, kes sealt harva midagi head leiab ja isegi sel juhul jäävad mu kaltsukaostud peale ühekordset kandmist kapisügavustesse maailmalõppu ootama. Niisiis siinkohal on ütlen quality over quantity ja valiks disaineri toodangu, mis on unikaalne ning loodud hingega.

Milline on teie meelest suurim moeaps?
Vana klassika on sandaalid ja sokid koos – otsusta nüüd ära, kas sul on soe või külm?

On teil mõni lemmikaksessuaar (aksessuaarid)?
Üks väga lihtne ja kvaliteetne käekell, mille sai
n paar aastat tagasi emalt sünnipäevaks.

Mida arvate Eesti moest ja moekonkursitest?
Moekonkursitest jälgin vaid suuremaid ja sedagi üsna põgusalt. Vahel harva kohtab seal pärleid (nt Liisi Eesmaa klaaskiududest kleidid või Kristi Pedaniku valge Aafrika kollektsioon), mis tõesti meelde jäävad. Suurem osa aga ei torka millegi erilisega silma ning vajub unustuste hõlma… Noored moeloojad võiks millegi revolutsioonilisemaga välja tulla, kui seda on äraleierdatud etno ja taaskasutusteemad – kasvõi mingi uue vaatevinkli leida eelnevalt mainitutele.

Mood tänavapildis on tihtipeale üsna… hm, tavaline. Õhutaksin inimesi tagant katsetama uute värvide ning kangastega, üritada oma isikupära läbi riiete esile tuua. Ja silmas võiks pidada, et riietus sobiks olukorraga, st et oma riietus mõeldakse läbi ja peetakse meeles, et tööle, kooli, ööklubisse, teatrisse päris ühesuguste riietega ei minda.


Millised nö “parameetrid” on kaunil naisel? Millised eestlannad on teie meelest tõelised kompvekid?
Ilu on vaataja silmades. Pole ühtseid kriteeriume kauniduse hindamiseks. Lisaks välimusele loeb üsna palju ka isiksus ehk siis ilusa tühja pakendiga pole ilma sisuta suurt midagi teha. Eraldi inimesi välja tooma ei hakka, kõigi puhul on võimalik midagi kaunist või harmoonilist leida.

Meigita väljaminek – tabu või mitte?
Kohe kindlasti mitte tabu! Käin ka ise üsna tihti meigita ringi ning leian, et nahale peab andma võimaluse krohvikihist puhata.

Millised on teie lemmikuimad ilutooted? Kui tihti täiendate oma iluvarusid uute, seni proovimata toodetega?
Hetke uus lemmik on Lancome’i Doll Lash ripsmetušš, lisaks armastan Max Factori False Lash Effect tušši. Mõlemal on üsna erinevad, kuid siiski suurepärased harjad, millega mugav ripsmeid värvida. Üks Oriflame’i nisu ja kookose kehakreem on samuti väärt äramärkimist. Uusi proovimata tooteid ostan vaid vajadusel, st kui midagi on otsa saanud ning eelmine toode polnud nii eriline, et sooviksin seda taaskord osta. Siis vaatan pisut rohkem ringi ning otsin mõnd uut analoogset toodet.

Milline isiklik saavutus (saavutused) on teile siiani elus kõige suuremat rõõmu pakkunud?
Suured teod ja saavutused on loodetavasti alles tulekul, hetkel tunnen rõõmu pisiasjadest oma elus.

Nimetage palun 5 rõivaeset, mida te iial ei kannaks…
Mingisugused teksaminiseelikud, valged kõrge säärega teravaninalised kontsasaapad, ülemäära liibuvad ja liiga lühikesed t-särgid – ma ei tea, miks, aga need on konkreetsed esemed, mis esimestena silme ette tekkisid. Üldiselt aga ei kanna riideid, milles end mugavalt ei tunne või mis seljas hästi ei istu.

Nimetage palun 5 rõivaeset, mis peaks igal naisel kapis olema…
Paar tumesiniseid või musti teksaseid/pükse, mis hästi seljas istuvad ja kõigega kokku sobivad. Korralik ja kvaliteetne pintsak, mis muudab lihtsa komplekti pisut šikimaks. Nahktagi, millel rohkelt kombineerimisvõimalusi. Paar kõrge kontsaga kingi, mis oleks efektsed, kuid milles on siiski võimalik kõndida. Üks naiselik kleit pidulikemateks sündmusteks.

Millist rolli mängivad teie elus värvid? Mis on teie lemmikvärv?
Lemmikvärvid vahelduvad vastavalt tujudele, kuid erilisteks lemmikuteks jäävad must ja lilla. Ja kõik pastelsetes varjundites värvid. Leian, et värvid aitavad meie meeleolude kujundamisele väga kaasa, seega soovin näiteks, et koduseinu ehiks puhtad ja rahustavad toonid, näiteks valge, õrnkollane või –roosa. Sinna sekka pisut taimi, mis lisavad üldisele muljele rohelist ja juba on loodud eelduses keskkonnaks, kus tunnen end mugavalt ning saan lõõgastuda. Looduses rõõmustab alati, kui üldises roheluses torkab silma mõni erksavärviline lillepuhmas ning taevas on erksinine – selline kooslus tekitab alati vabadusetunde.

Kellena, kus näete ennast 10 aasta pärast? Kelleks soovite saada (olete juba saamas või saanud)?
Pole kindel, kes või kus ma sel hetkel olen, kuid loodetavasti pole mu praegused õpingud asjatud ning mu tegevused on kuidagi seotud majanduse ja/või Hiinaga.

Mis on teie meelest õnn ja mis teeb teid õnnelikuks?
Õnn peitub pisihetkedes meie elus – hea raamat ja tassike teed peale pikka päeva, sõbrannadega koos kokkamine, perega maal puhkamine, soojal suveööl linnast koju jalutamine… ei midagi suurt, ometigi valmistavad nii palju rõõmu.

Kui kaua olete oma blogi pidanud? Mis on blogimise juures kõige vahvam?
Eneselegi suure üllatusena avastasin, et nüüdseks olen tervelt 3 aastat bloginud (http://www.daisylola.blogspot.com/)! Minu jaoks on see nagu scrapbook, kuhu märgin üles oma tegemisi, mõtteid ja fotosid sellest, mida nägin, tegin ja kus käisin. Nii et eelkõige on see suurepärane viis oma elu dokumenteerimiseks, olgugi, et üsna põgusalt. Ja kui need pisikesed killukesed kellelegi veel peale minu huvi pakuvad, siis eks see ole ka omal moel tore!

Nimetage palun 5 blogi/veebi, mida ise igapäevaselt(nädalaselt) külastate?
http://www.thecherryblossomgirl.com/
http://lusttforlife.com/
http://blog.krisatomic.com/
http://www.theroadishome.com/
http://www.fashiontoast.com/