“Kui Eestimaa suvi on sel aastal olnud pigem jahe ja heitlik, siis sündmuste-suvi on erakordselt kuum ja tuline. Ma ise küll arvasin, et peale eelmist, kultuuripealinna Tallinn 2011 üritusterohket aastat, tuleb teatud rahunemine ja tagasitõmbumine. Aga otse vastupidi,” räägib Riho Rõõmus Gossip.ee’le.

Tallinna Lauluväljaku direktor Riho Rõõmus, kuidas on möödunud teie suvi siiani ja mida põnevat esile tooksite?
Kui Eestimaa suvi on sel aastal olnud pigem jahe ja heitlik, siis sündmuste-suvi on erakordselt kuum ja tuline. Ma ise küll arvasin, et peale eelmist, kultuuripealinna Tallinn 2011 üritusterohket aastat, tuleb teatud rahunemine ja tagasitõmbumine. Aga otse vastupidi. Eelmine aasta vist käivitas paljudel uued ideed, vanade ideedega mindi juba suuremate ambitsioonidega edasi. „Ellu on ärganud“ mitmed uued piirkonnad, nagu näiteks Kalamaja kant. Sama on tunda ja näha üle Eesti, mitte ainult Tallinnas.
 
Ka Lauluväljakul on mai-juuni-juuli olnud sündmuste ja ürituste rohkem. Rõõmustas SEB-panga maijooksu kasvav populaarsus, Õllesummeri jätkuv stabiilsus. Samuti tegi paljulubava stardi uus festival – Retrolegend, kelle meeskonnatöö ja pühendumus jättis väga meeldiva mulje. Endale meeldisid sel suvel Mika kontsert Õllesummeril, taasavastasin Red Hot Chili Peppersi, üllatavalt nostalgiliselt ja meeldivalt mõjus Ricchi E Poveri oma legendaarsete itaaliakeelsete hittidega Retrolegendil. Erialaliselt oli muidugi huvitav jälgida mega-artisti RHCP kontserdi ülesehitust ja ettevalmistamist.
 
Väga huvitavaks ja tööalaselt kasulikuks osutus komandeering Lätti ja Leetu. Eesmärgiks oli külastada erinevaid vabaõhulavasid ja meelelahutuslikke parke ja keskkondi. Käisin Liepajas, Palangas, Jurmalas, Riias. Igas kohas oli midagi põnevat ja õpetlikku. Samuti sai sõlmitud oma kollegidega väga toredaid ja vajalikke sidemeid. Eriti pakkus huvi muidugi Riia „lauluväljak ja laululava“ ehk siis Mezapark (tlk. Metsapark). Kogu park on meeletult suur – ca 370 ha. See on üle kümne korra suurem meie Lauluväljaku pargist. Samas on see park lihtsalt paljuski metsakasvanud kesiselt hoolitsetud ala. Piirdega ümbritsetud nn. ürituste- ja ka laulupeoala on 4 ha. Rõõm on tõdeda, et meie Lauluväljak ja Laululava on oluliselt paremas korras ja paremini välja-arendatud. Vilniuse laululava, mis on Tallinna Laululava „poolik“ koopia on aga lagunenud ja väga halvas korras. Seetõttu soovitasid kohapealsed haldajad tuvumisvisiidi kunagi kaugemasse tulevikku lükata.

Milline on olnud kõige põnevam kontsert Tallinna Lauluväljakul sel suvel ja mida põnevat veel tulekul on?
Lisaks juba nimetatud kontsertidele meeldis mulle veel väga Ivo Linna suurprojekt Õllesummeril, kuhu oli kaasatud palju erinevaid lauljaid ja ka esinduslik orkester. Kontsert oli ka vormiliselt väga ilusti ja kaasaegselt ülesehitatud ja läbilavastatud. Samuti oli südamlik ja tore Kukerpillide 40.nda sünnipäeva suvetuuri kontsert.
 
Kindlasti ootame põnevusega Lady Gaga kontserti. Sellise kuulsusjärguga ja piisavalt põneva, skandaalse ja intrigeeriva imagoga superstaare näeb meil harva. Seni Tallinna Lauluväljakul esinenuist võiks samasse kategooriasse paigutada Michael Jacksoni ja Madonna. Nüüd siis Lady Gaga. Arvan, et kõik, kes vähegi saavad peaks ikka tulema ja sellise ilmaime ära vaatama. Asjatult pelgavad mõned piletihinda kalliks. Anult väike arvutus nii raha kui kulutatud aja osas näitab, et meie „koduõuel“ saab soodsa hinnaga ära näha maailma ühe kuulsaima meelelahutaja.

Kas on olnud ka midagi sellist mis on teid häirinud toimunud ürituste juures ja kuidas noored kontseredi külastajad on ennast üleval pidanud?
Noored on nagu noored ikka. Ja noored on sellised nagu nad on kodus kasvatatud. Ei ole kunagi mõtet ohata, et praegune noorus on hukas. Nii on juba sajandeid osad inimesed ohkinud, aga maailm on ikka edasi arenenud ja n.ö. „hukas“ noortest on enamuses saanud tublid täiskasvanud. Millal siis ikka lollusi teha kui noorest peast. Lauluväljakul pole küll probleemi halvastikäituva noore kontserdite- või üritustekülastajatega. Varastamist ja vandalismi ei saa ma küll heaks kiita, aga sel aastal pole ka sellega õnneks ebameeldivusi olnud. Mõned sodimised või üksikud graffitid elame üle. See „lastehaigus“ elatakse üle ja õnneks jääb seda ka järjest vähemaks. Ja muide, korras ja uute hoonete seintele sodijad isegi ei tee graffiteid. Korras asju hoitakse. Seega oleme juba edasi arenenud.
 
Mõningate ürituste korraldajad kahjuks hindavad oma oskusi ja võimeid üle. Ürituste korraldamine tihendas konkurentsis on peenike kunst, mis nõuab nii erialalisi, üldmajanduslikke kui turunduslikke teadmisi. Samuti head planeerimisoskust, logistikavõimeid, juhtimisoskust, finats- ja juriidilisi teadmisi jne. jne. Ja muidugi erilist spetsiifilist intuitsiooni. Kahjuks veel kõik ei mõista seda, üritust tormatakse tegema kui on tekkinud pähe „suur heleroosa idee ja unistus“. Tänasel päeval sellest ei piisa. Nii võib juhtuda, et ürituste õnnestumiseks peavad paljud koostööpartnerid juba otsese ettevalmistustöö käigus osutama palju täiendavat abi, tegema töid ümber. Tekkivate „tulekahjude kustutamiseks“ on tarvis juurde ka rahalisi vahendeid, mida korraldajal ei pruugi olla jne. Nii mõnedelegi soovitaks – harjutage ürituste tegemist . Tehke kõigepealt mitmeid edukaid väikeüritusi, mis ühtlasi majanduslikult õnnestuvad, omandage nn. käsitööoskus. Alles siis võtke ette suuri riske nõudvad üritused.
 
Kas Tallinna Lauluväljakul toimunud kontserte on ka mõni meie telekanal salvestanud, et neid ka teleekraanil näha saab?
Ürituste salvestamine Lauluväljakul käib alati korraldajate ja telekanalite vaheliste kokkuleppete põhjal. Seni selles Lauluväljak kaasa pole rääkinud. Aga nt. Kukerpillide kontserti salvestas ETV ja loodame seda ka sügisel näha. Kukerpillidel on ikkagi eriline koht eesti uuema aja rahvakultuuris. Veel mitmetel üritustel oleme näinud erinevate TV kanalite võttegruppe üritusi salvestamas. Osasid salvestusi näidatakse uudisenuppudena, osasid aga ka tervikuna.
 
Vist uudse lahenduse pakkus RHCP kontsert. Võib olla on seda ka varem kasutatud, aga mina igatahes ei mäleta, et oleks. Nimelt. Saates ekraanil antud aadressile tasulise sõnumi, said enda nutitelefoni allalaadida Tallinna kontserdi live esituse. Nojah, maailm areneb edasi. Uued tehnilised võimalused.
 
Mida te arvate Tallinna Televisioonist, kas vaatate seda ning mida te ootaksite TTV- lt tulevikus peamiselt?
Mina isiklikult arvan Tallinna Televisioonist hästi: Selge, et väga hea televisiooni tegemine on väga kallis ja selles osas on TTV-l veel arenguruumi. Teemad mida arutatakse on vajalikud ja asjakohased, programmi konseptsioon tervikuna on TTV võimaluste piires huvitav, tehniline pildikvaliteet on hea. Ainult liiga palju on staatilisust ja võib olla peaks eetris olema ka rohkem nooruslikke ja säravamaid isiksusi. Osad saated kipuvad olema n.ö. „pildiga raadio“ tasemel. Kusjuures on näha, et kaamera teeb saates olijad kohmetuks ja/või kammitsetuks. No aga see on ka veel väga noor TV-kanal. Meeldivad mulle aga nt. Tallinna uudised. Arvan, et see on õige, et kohalik pealinna-TV edastab
justnimelt kohalikele sündmustele ja probleemidele keskendunud pildiga uudiseid. Mina lõpetaks asjatu TTV poliitkanaliks tituleerimise ja laseks tal rahulikult areneda. Samuti on populistlik TTV-d linnapoolset toetust vastandada kõikide valdkondadega, kus raha vajatakse. Sellise manipulatiivse demagoogiaga võiks ju vastandada ka Tallinna-poolseid toetusi, mis antakse kultuuriüritustele, aga mitte lasteaedadele jne. jne.
 
Kas järgmiseks suveks on ka juba plaane tehtud, milliseid kuulsaid artiste on oodata Tallinna Lauluväljakule kontserti andma suvel 2013?
Minu ja Lauluväljaku rõõmuks on 2013 aasta kalendris juba päris palju kindlaid ja suht-kindlaid üritusi ja kontserte. Sealhulgas ka väga heade välisartistidega. Aga nagu ikka – ürituse ja/või artisti kuulutab avalikkusele välja korraldaja. Õnneks on mida oodata.
 
Kas teil on midagi ka südamel, mida sooviksite ära öelda?
Eestlased võivad meie Lauluväljaku ja Laululava üle uhkust tunda – kindlasti oleme Baltikumi paremad. Ka meie Laulupidu on Baltikumi parim ja seeläbi ka maailma parim, sest sellist suurt koorilaulutraditsiooni sellisel kujul mujal ei ole. Samuti on alati heameel kuulda välisartistidelt ja managementidelt, et oleme unikaalne ja hea kontserdiväljak. Tuleb olla ikka rohkem oma Lauluväljaku, oma linna, oma kodu ja Eestimaa patrioot ning vähem viriseda. Vahel tasub Eestimaalt ära käia, et aru saada kui palju asju meil ikka paremini on.