Ohmygossip.ee / Ohmygossip Couture / OHMYGOSSIP Teen / Intervjuud / Seltskonnauudised / Suhted & Seks / Üritused / Blogid / Mitmesugust / Ilu & Mood / Film & TV / Gourmet
NordenBladet.ee / Ühiskond, Poliitika ja Äri / Reisimine & Kultuur / Kodu & Lapsed / Tervis, Keha & Vaimsus / Helena-Reeda Blogi / Eesti uudised / Soome uudised / Päevauudised

Poliitik Annely Akkermann Gossip.ee’le: Kihnu saia retsepti olen varemgi jaganud

“Saia retsepti olen väga palju jaganud ning seda on mitmed kiitnud,” räägib poliitik Annely Akkermann ja jagab lahkelt ka Gossip.ee lugejatele Kihnu saia tegemise retsepti ja nippe. Lisasks saate lugeda Annely suveplaanidest ning poliitilistest vaadetest.

Annely Akkermann, mida head ja tähtsat suutis Riigikogu rahva heaks ära teha selle aasta esimesel poolel teie arvates?
Eesti tuleviku jaoks kõige olulisem minu arvates on kõrgharidusreformiga seotud seadusemuudatuste vastuvõtmine. Filosoofilises plaanis toetan tasuta kõrgharidust, kuna perekond, kogukond ja riik koos peavad saatma noore inimese ellu hea kasvatuse ja võimetekohase haridusega, aga võlgadest vabana. Ma ei arva, et noor inimene peaks pärast ülikooli astuma ellu õppelaenuvõlakoormaga. Vastuvõetud seadusemuudatused on loodud suurendama õiglust, kasvatades kõrgharidusele tasuta liigipääsu ja parandama hariduse kvaliteeti. Põhimõtteliselt saab tulevikus Eestis iga võimekas ja motiveeritud noor õiguse tasuta õppeks, selleks suurendatakse ka riigi poolt kõrgharidusele eraldatava raha summat. 2013. aasta esimeses pooles loodetakse välja töötada ja seadustena vastu võtta uus õppetoetuste süsteem, mis võimaldab üliõpilastel senisest enam pühendada aega õppimisele, selle asemel, et tööl käia ja õppeaega pikendada.
 
Tuleviku jaoks on oluline ka uue avaliku teenistuse seaduse vastuvõtmine. Eesti kulud bürokraatiale on kujunenud liiga suureks, nende pidev ohjamine on hädavajalik. Miks peaksid raamatupidajale või sekretärile avalikus sektoris olema suuremad soodustused kui sama töö tegijatele eraettevõtetes? Ei ole ju õiglane. Kunagi 1990ndate alguses oli riik väga vaene, riigiametnike palgad olid madalad ja neid oli vaja kompenseerida tulevikus saadavate soodustustega. Täna on riigi ja kohaliku omavalitsuse töötajate palgad enam-vähem samal tasemel eraettevõtete poolt makstavatega, mõnikord isegi kõrgemad, seetõttu saame täna vähendada ka soodustusi avaliku sektori töötajatele.
 
Õigluse jaluleseadmine on ka vanemapensioni kehtestamine seadusemuudatustega. Aastatel 1980 – 2012 sündinud laste eest hakatakse maksma vanematele pensionilisa ja peale 2013. aasta 1. jaanuari sündivate laste vanemate eest teeb riik makseid pensionifondi. Eestis on pension seotud töötasuga ja kui lapsevanem ei käi tööl, on kodus ja kasvatab lapsi, siis riik kas maksab talle pensionilisa või teeb tema eest makseid pensionifondi. Ma arvan, et see on õiglane lapsi kasvatavate inimeste suhtes õiglane, seda enam, et laste sünd on esimene eeldus eesti riigi, kultuuri ja keele kestmiseks üle aegade.
 
Möödunud poolaastal sai tasutud ka üks ammune auvõlg. Nimelt võttis riigikogu vastu avalduse „Tunnustuse avaldamine Eesti kodanikele“. Igal riigil on moraalne auvõlg nende ees, kes tema nimel on riskinud ja kannatanud. Iga riigi kohus on mäletada ja tunnustada neid, kes on tema eest on võidelnud. Eesti on ühel või teisel viisil mälestanud vabaduse eest langenuid, kuid ei olnud siiani tunnustanud inimesi, kes seisid Eesti iseseisvuse taastamise eest ja võitlesid Eestit okupeerinud totalitaarsete režiimide vastu. Kõnealuse avaldusega on riigikogu asunud tunnustama Eesti Vabariigi kodanikke, kes tegutsesid natsionaalsotsialistliku Saksamaa või Nõukogude Liidu okupatsiooni aastatel Eesti Vabariigi de facto taastamise nimel.
 
Milliseid rõõmu ja ka kurbusehetki on Riigikogus olnud sel aastal siiani?
Kurbus on hinges muidugi lahkunud kolleegi Raivo Järvi pärast. Ta oli erakordne inimene.
 
Töö mõttes on lõputult kahju, et riigikogu fraktsioonid ei suuda kokku leppida haldusreformi väljatöötamise tahet ja metoodikat. Viimane rahvaloendus näitas, et Eesti elanikkond valdade lõikes on suuresti muutunud. Me ei saa silmi kinni pigistada ja teeselda, et me ei näe vajadust kohandada haldussüsteemi vastavalt muutustele inimeste elu- ja töökohtade valikus. Suur, kohmakas ja tegelikele oludele kohandamata haldussüsteem raiskab mõttetult maksumaksjate raha, millega saaks maksta kõrgemat palka õpetajatele, tõsta lastetoetusi ja toimetulekutoetusi.

Rõõmu saab tunda õnnestunud tööst: kõrgharidusreformi, vanemapensioni ja veel paljude seadusemuudatuste vastuvõtmisel.
 
Kus, kuidas ja kellega te pidasite Jaanipäeva?
Jaanipäeva pidasin perega Kihnus.
 
Mida teie arvate “Teeme ära” kampaaniast ja kas te ka ise sellest võtsite osa?
Pean „Teeme Ära“ kampaaniast väga lugu, enamasti olen ise osalenud koristustöödel Kihnu saarel, sellel aastal kahjuks mitte.
 
Mida põnevat toob (on toonud) teile käesolev suvi?
Käesolev suvi tõotab tulla päris töine. Juunikuus osalesin Rahandusministeeriumi poolt juhitavas järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi jaoks riiklike eesmärkide ja lahendusteede kavandamise töörühmas. Ideid on kogunenud mitme artikli kirjutamiseks.
 
Mõne nädala eest olin Türgi parlamendi kutsel Istanbulis ja Edirnes, et tutvuda nende püüdlustega liituda Euroopa Liiduga. Nad on soovinud liituda juba 50 aastat, kuid mõtteviis ja kultuur on minu arvates kohapeal siiski väga aasialik.

Äsja alustas riigikogu kuulamisi Euroopa Stabiilsusmehhanismi lepingu (EMSL) küsimuses.

Külastan võimalikult palju igasuguseid sündmusi, et kohtuda inimestega. Igal vabal hetkel loen, põhiliselt oma Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistrantuuriga seotud erialast kirjandust. Suvel luban endale siiski ka mõne juturaamatu. Sellel suvel loen Andrei Hvostovi raamatuid Eestis elavate teiste rahvuste elust. Tahan hoomata nende maailmast arusaamist, et leida ideid nende paremaks integreerimiseks Eesti ühiskonda. Need inimesed on Eesti maksumaksjad ja töötajad, õpetajad ja arstid, kaevurid ja elektritootjad.

Kui te ei oleks poliitik, siis millise elukutse te endale valida sooviksite?
Pöörduksin tagasi ettevõtluse juurde. Minu esimene elukutse on ju ettevõtja, töötasin turismi- ja merenduse valdkonnas 14 aastat. Ettevõtlus treenib hoolsaks, täpseks ja kokkuhoidlikuks. Nüüd 7 aastat poliitikas olnuna arvan, et ettevõtlus on ausam, kliendid ja konkurendid ei võimalda lohakust, hoolimatust ega mõttelaiskust. Ettevõtlus õpetab, et iga euro tuleb tööga välja teenida. Avalikus sektoris saab oodata, et maksuamet kogub teiste käest ja paneb pangaarvele. Pean ettevõtjatest väga lugu. Need inimesed loovad teistele töökohti, arendavaid teenuseid, suurendavad eksporti, panustavad majanduskasvu ja maksulaekumise tõusu.

Üleüldse, kuniks riikide majandust hinnatakse ühe inimese kohta loodud rahvusliku kogutoodangu järgi (SKP per capita), peaksid ametnikud, diplomaadid ja poliitikud olema muuhulgas rahvusliku ettevõtluse teenistuses. Paraku meil avalik sektor pigem vastandab end ettevõtjatele. Oleme selle ilmselt nõukogude ajast üle võtnud, aga see ei ole õige. Kõikide riikide valitsused toetavad oma ettevõtjaid ja katsuvad luua soodsaid tingimusi ettevõtluse rahvusvahelise konkurentsivõime edenemiseks. Eriti Aasia riikides, aga ka Soomes ja Rootsis, Euroopa Liidus üldiselt.
 
Milline söök ja jook kuulub teie lemmikute hulka
ning äkki on teil ka endal leiutatud mõni hea söögi või joogi retsept, mida saaksite lugejatega jagada?

Söögi osas tulen lapsepõlvest, mulle meeldivad lihtsad kodused kihnu toidud. Kartulipuder, liha-kartul (soolane läbikasvanud sealiha kartuli-porgandi-kapsa ja kaalikaga keedetult), kala igat moodi, ise tehtud leib ja sai.
 
Saia retsepti olen väga palju jaganud ning seda on mitmed kiitnud.

Kihnu sai
 
(Minu tass ca 150 – 170 ml)
 
3 tassi vett
3 tassi piima
6 spl suhkrut
1 spl jämedat soola
1/3 pakki (50 – 70 g võid)
2/3 pakki pärmi (praegu müügil olevat kuubikujulist pakki mõtlen, kaalu ei tea).
Pisut vähem kui 2 kg jahu (kasutan kollase pakendiga nordic jahu, kindlasti kõrgem sort), panen nii palju, et oleks hästi paks tainas.
 
Vee, soola, või ja 5 spl suhkrut panen kastruliga pliidile sooja nii kauaks, kui või, suhkur ja sool ära sulavad. Siis kallan sooja segu savikaussi ja juurde piima. Peab jälgima, et vedelik oleks käesoe, liiga kuum keedab jahu ära, liiga külm ei kerki. Savikausil on mingi heaks kerkimiseks soodne soojusreziim, käteräti panen ka veel peale.
 
1 spl suhkruga segan vedelaks pärmi. Jahu kallan parajalt sooja vedelikku ning jahu peale pärmi. Segan ära ja jätan kerkima. Kerkib ca 2 tundi, niikaua kui köeb puuahi. Kui saia teen, siis puuahjus – annab mingi teise parema maitse.

-Kuivpärm teeb minu arvates saia halliks.
-Liiga palju piima teeb kõvaks.
-Liiga vedel tainas muudab „tekstuuri harvaks“, suured augud.
-Rohkem allakloppimist, teeb saia tihedamaks ja kohevamaks.
 
Need on minu kogemused saiateol. Igaühel oma nipid.
 
Millised oleksid teie kolm märksõna suve ja puhkuse puhul, et suvi ja puhkus oleksid head ja nauditavad?

Kihnu, kodu, pere.
 
Kas teil on midagi sellist ka südamel, mida sooviksite ära öelda?

Mulle teeb muret totaalne poliitikute umbusaldamine, uue partei ootus. Parteid on oma rahva nägu, peegelpilt. Erakonnad ja riigikogu ei saa rahvast kuigi palju paremad olla. Öeldakse, et igas külas on olemas oma joodikud, vargad jne, samuti igas erakonnas. Igas külas on enamus inimesi ausad ja töökad, samuti poliitikas. Ükski uus partei ei too uut kvaliteeti, kuna poliitikud on valitud sellesama rahva hulgast. Totaalne vastastikune sõim süvendab umbusaldust poliitikute ja rahva vahel ning on ohtlik demokraatiale, viies lõpuks nn kõva käe ootuseni ehk diktatuurini, vabaduse kaotamiseni. Selline aeg on Eestis olnud üsna hiljuti, 1930ndatel kehtestati „vaikiv ajastu“, mis lõppes vaikiva allaandmisega ja 50 aastase okupatsiooniga. Meeleparandust on vaja nii poliitikute kui rahva poolt, demokraatia ja vabadusega ei tohi mängida, need on liialt õrnad ja neid on lihtne lõhkuda.
 
Üks teie huvialasid on ratsutamine. Kui palju te olete leidnud aega praegusel ajal selle huvialaga tegelemiseks?

Viimasel kolmel aastal on ratsutamishuvi piirdunud tütre abistamisega hobuse hooldamisel. Meie peres on hobune ja noorem tütar tegeleb ratsutamisega Ruila tallis Riina Pilli käe all. Reedel sõidame Lätti võistlustele. Ise ei ole 3 aastat hobuse selga saanud. Ratsutamine nõuab palju rohkem aega, kui mul praeguse töö kõrvalt oleks võimalik panustada.
 
Kuidas läheb IRL- il?
IRLil läks eelmisel poliitikahooajal hästi, meie riigikogu valimiste kolmest põhilubadusest kaks said seaduse jõu – tasuta kõrgharidus ja vanemapension. Samas võiks alati paremini minna, skandaalsed vahejuhtumid elamislubadega oleksid pidanud jääma olemata. Liikmeid võiks olla rohkem ja aktiivsemaid. Uusi inimesi ootaksin erakonda, tuleks värskeid ideid ja hoogu.


Tags assigned to this article:
Annely Akkermann


Reklaam:


Reklaam:

Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2020 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service & Link Directory