Üllar Jürberg (68) räägib ajakirjale Naised, et üks põhjus, miks ta koos Estriga Eestist lahkub ning Vahemere äärde kolib on see, et ta on solvunud. “Siin ju ainult mõnitatakse mind. Küll jäävad mu vuntsid ette ja siis arutatakse, kas ma olen juukseid värvinud. Aga see, mis ma olen Eesti heaks teinud, sellest ei räägita. Mind lihtsalt ei hinnata siin! Ma pole Eesti riigilt kunagi midagi saanud ja minuga pole kordagi arvestatud,” ütleb Üllar.
“Mul on üle kolmekümne plaadi ilmunud, aga kui raadiod mind üldse mängivad, siis lastakse ikka mingit “Rannatuult” või mõnda muud vana käkki. Ma olen Elmari raadiosse viinud oma sada lugu, miks nad neid ei lase? Ma ju arenen iga plaadiga edasi! Mul on maailma tasemel lood, aga mulle oleks siin kohe nagu mingi punn ette keeratud. Ma ei lähe enam raadiosse kerjama, et palun laske minu lugusid.”
“Mulle ei meeldi, et pean end siin kogu aeg tõestama. Olen juba selles eas, et ei pea selliseid asju taluma. Lähen parem minema,” räägib Üllar. Samuti häirib teda inimeste kadedus. “Mulle tundub, et mul peaks olema sapakas, siis oleks eesti rahvas rahul. Ja kindlasti tahaksid nad, et mul oleks kuivkäimla ja vetsupaberi asemel ajaleht. Ma olen alati oma publikut austanud. Olen lavale läinud vaid kaine peaga ja spetsiaalse riietusega, mitte mingite koduste kottis dressipükstega. Olen teinud korraliku kava ja ma ju laulan hästi. Milles on asi? Välismaal on staa?ikad lauljad au sees. Kui keegi julgeks nende kohta midagi solvavat öelda, läheks ülejäänud rahvas kohe täitsa marru.”