Kohv on tervisejook – kohv teeb meid erksamaks, saledamaks ja rõõmsamaks ning vähendab mitmetesse rasketesse haigustesse haigestumise ohtu, vahendab Expressen. Alljärgnevalt viis põhjust, miks kohvijoomine hea ja kasulik on.

1. Kohv vähendab riski haigestuda diabeeti ehk suhkrutõppe. Peale selle, et kohv meid ergutab ja kiirendab ainevahetust, aitab ta ära hoida laialtlevinud tüüp 2 diabeeti. Karolinska Instituudi farmakoloogia professor Bertil Fredholm on uurinud kohvi mõju üle 40 aasta. “Kohvi juues tugevneb insuliini mõju ja seetõttu väheneb kohvijoojatel risk haigestuda tüüp 2 diabeeti,” ütleb ta. (Tüüp 2 diabeet on haigus, mille puhul kõhunääre toodab insuliini vähe või toodab küllaldaselt, aga organism ei suuda seda kasutada. Haigestutakse vanuses üle 35 aasta. Raviks aitab dieet, tabletid või süstimine. Toim.)

2. Ajakirjas “American Journal of Clinical Nutrition” avaldatud uurimuse põhjal väheneb naistel südame-veresoonkonna haigustessse haigestumise oht kui nad joovad 1-3 tassi kohvi päevas. Uurimuses osales 27 000 naist vanuses 55-69 aastast, keda jälgiti 15 aasta jooksul. Suremus oli kõrgeim nende naiste seas, kes kohvi üldse ei joonud.

3. Kohv mõjub ka meeleolule ja teeb tuju heaks. Harvardi ?likooli teadlased uurisid 10 aasta jooksul 51 000 naist ja registreerisid täpselt kui palju kohvi nad tarbisid. Naised, kes jõid kohvi kõige rohkem, neli või isegi enam tassi päevas, põdesid depressiooni 20% harvemini. Selle põhjuseks arvatakse olevat kofeiini heaolutunnet tekitav mõju, sest naistele, kes jõid kofeiinivaba kohvi, see sellist mõju ei avaldanud.

4. Kohv teeb naha siledaks ja pehmeks, aitab tselluliidi vastu ja tõmbab naha pingule. Jahvatatud kohvi ja oliivõli segu asendab koorimiskreemi ja sellega saab eemaldada surnud naharakke.

5. Professor Bertil Fredholm’i sõnul aitab kohv ka Parkinsoni haiguse ja erinevate kasvajate vastu, nagu näiteks melanoomi ja eesnäärmevähi vastu. Kohv blokeerib organismis tekkivat ainet adonesiin, mis muuhulgas põhjustab näiteks väsimustunnet. Adonesiini blokeerimisega seoses kaotab inimese aju vananedes vähem dopamiini ja organism suudab paremini erinevate kasvajate vastu võidelda.