Kuulus naistearst ning mitmete erakliinikute omanik Andrei Sõritsa räägib Gossip.ee’le kuidas temast arst sai, kuidas toimub kunstlik viljastamine, mismoodi valitakse spermadoonoreid ja palju muud huvitavat!

Andrei Sõritsa, teie sünnipäev ja sünnikodu?
Olen sündinud 25.11.1961 Kaasanis, kuid 2-aastaselt tulin koos perega elama Haapsalusse.
 
Kelleks te unistasite saada lapsepõlves?
Ma ei mäleta, et mul oleks olnud unistusi, kelleks ma tahan saada. Kooli viimases klassis pidin otsustama, mis edasi saab. Pidin otsustama, kas jätkata sportlase karjääri (selleks ajaks olin kuuekordne Eesti meister vehklemises, võistlesin ka NSVL Dünamo koondise eest ja sain pakkumise jätkata treeninguid tuntud Nõukogude Liidu vehklemistreeneri Tõsleri juures Moskvas) või valida midagi muud. Kuna mu ema töötas Haapsalu haiglas röntgenlaborandina ja mu isa unistus oli arstiks saada (kuid isa sündis vahetult enne sõda ja sõja ajal tema isa, minu vanaisa, sai surma lahingus ning seetõttu isal polnud materiaalset võimalust arstiks õppida), soovitasid vanemad proovida arstiks saada. Tegelikult mul polnud erilist ettekujutust arsti ametist, ainult teadmine, et see on auväärne eriala. Kuna kooli lõpetamisel mul oli ainult üks neli ja ülejäänud viied, mõtlesin, miks mitte proovida. Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas oli spordimeditsiini osakond, mis andis mulle eelise sisseastumisel, kuna olin vehklemises NSVL meister.
 
Millistes koolides te olete õppinud ja kus?
Lõpetasin Haapsalu II keskooli 1978. aastal.
 
Te olete naistearst, millal ja kuidas teil tekkis huvi selle tänuväärse ameti vastu?
Olles kolmandal kursusel, hakkasin töötama haiglas, esialgu õena kirurgia osakonnas, siis reanimatsiooni osakonnas. Pärast neljandat kursust läksin arsti praktikale Pärnusse, kuna oli hea võimalus töötada samal ajal vehklemislaagris arstiabina. Töötasin kirurgia osakonnas, pärast sisehaiguste osakonnas. Aga kõige rohkem meeldis mulle sünnitus/günekolooogia osakonnas. Pärnus oli sünnitusosakonnas tore kollektiiv, arstid, kes jagasid oma kogemusi ja andsid võimaluse ka tudengitele tegutsemiseks, ka kogenud ämmaemandad, kelle hoole all võtsin ise vastu oma esimese sünnituse. Pärast praktikat juba sama aasta augustis läksin Tartu sünnitusmajja paluma ämmaemanda kohta ja sain ka pool kohta, kuna sel ajal oli tavaline, et tudengid töötasid ka ämmaemandana. Septembris pöördusin oma rühma juhendaja poole küsimusega, kas ma saaksin naistearstiks õppida. Sel ajal avaldas vähe poisse soovi naistearstiks õppida. Ja ta soojalt soovitas pöörduda Dotsent Uno Leisneri poole, kes edaspidi oli mu teadustöö juhendaja ja keda ma pean oma kõige suuremaks esimeseks õpetajaks. Kuna aga jätkasin õpinguid spordimeditsiini osakonnas, siis oli vaja ka ümber vormistada paberid, milles mind aitas mu õpetaja. Tegin Dots. Leisneri juhendamisel omad esimesed teadustööd ja esinesin ettekannetega.
 
Kuidas toimub munaraku viljastamine katseklaasis, ehk kirjeldate seda protsessi täpsemalt?
Esialgu kasvatatakse naise munarakke ravimite abil, siis võetakse välja ultraheli kontrolli all nõelaga tupe kaudu. Mees annab masturbatsiooni teel sperma, mis pestakse, et eraldada parimad spermatosoidid. Munarakud ja spermatosoidid pannakse kokku katseklaasis (või Petri tassis) kasvulahustes, kasvatatakse inkubaatorites, kus on konstantne niiskus, temperatuur ja CO2 kontsentratsioon ja jälgitakse, kas viljastamisprotsessid toimuvad õigesti mikroskoobi all. Kahe päeva pärast on juba võimalik valida parimad neljarakulised embrüod siirdamiseks või jälgida jagunemisprotsesse ja siirdada embrüod emakassse, kasutades spetsiaalseid kateetreid (peenikesed kõrred) ka hiljem, 3.-5. päeval. Kaks nädalat hiljem on võimalik juba hormoonide taseme järgi ja ultraheliuuringu abil hinnata, kas naine jäi rasedaks või mitte.

26. juunil 1995. sündis Tallinna keskhaiglas Eesti ja Baltimaade esimene katseklaasilaps, 2928. grammine tüdruk. Mida te sellest ajast meenutaksite?
Oli unistuste täitumine, see oli kolme-aastaste õpingute ja töö tulemus kunstliku viljastamise valdkonnas. Sellega tuli ka tähelepanu ja tunnustus. Aga ka töömaht hakkas järsult kasvama, tulid esimesed patsiendid Lätist, Leedust, Venemaalt. Ja tekkis pigem rohkem küsimusi kui vastuseid, kuidas saab inimesi aidata.
 
Kui palju on vahepealsete aastate jooksul sellise viljastamise teel lapsi sündinud?
Minul üle tuhande, maailmas üle 5 miljoni.
 
Kui palju sünnib katseklaasi viljastamise tulemusena lapsi aastas, kuus, nädalas?
Eestis töötab praegu 5 IVF keskust ja kokku sünnib aastas 350-450 last. Elite Kliiniku tööna umbes 80-100 last.
 
Kuidas toimub doonorite saamine- leidmine, kui nii küsida sobib?
Pidevalt otsime doonoreid interneti, ajalehtede ja televisiooni vahendusel. Teeme uuringuid ja sõelume välja sobivad kandidaadid. Näiteks meeskandidaatidest doonoriks sobib 1-2 meest kümnest.
 
Kui mõni mees sooviks hakata spermadoonoriks, siis mida ta tegema peaks? Kas selle eest ka tasutakse, kui palju?
Helistab Elite Kliinikusse, et esialgu telefoni teel saada lisainfot, siis kutsutakse teda spermaanalüüsi andma ja infektsiooni uuringuteks ja kui selgub, et mehel on kõik korras, kutsutakse doonoriks. Mees saab käia spermat andmas masturbatsiooni teel (selleks on eraldi ruum temaatiliste ajakirjade ja videoga) vastavalt oma soovile, mitte üle kahe korra nädalas. Ühe korra eest saab kompensatsiooni 50 eurot.
 
Kui homoseksuaal soovib spermadoonoriks hakata, siis kas ka tema sobiks selleks?
Ega meestel ei ole otsaette kirjutatud, kas ta on homo- või heteroseksuaal. Me kutsume eeskätt mehi, kellel on juba terved lapsed, sellega nende fertiilsus on kinnitatud. Samas kui pereajalugu, spermaparameetrid, infektsioonide uuringuid, psühholoogilsed ja inimlikud parameetrid on korras, siis iga mees võib olla doonor. Ei ole leitud, et homoseksuaalsus on pärilik haigus. Iga tüüpi doonorlus baseerub aususe ja inimeste abistamise tahtmisel ja printsiibil. Meie osa on valida head bioloogilist materjali, millega on võimalik terveid järglasi saada. Teiselt poolt sperma esialgu külmutatakse, hoitakse karantiinis 6 kuud, siis tehakse korduvalt infektsiooniuuringud ja alles siis, kui korduvad proovid on korras, saab seda spermat kasutada viljastamiseks. Kõiki toiminguid reguleerib Eestis “Kunstliku viljastamise ja embrüo kaitse seadus”.
 
Kirjeldage palun ühte oma tööpäeva, mis sinna mahub?
Professionaalses aspektis suurem osa mu päevast on seotud haigete konsultatsioonide, uuringute ja operatsioonidega. Üks osa on administratiivne töö (Elite, Tähe ja Gyne kliinikute juhtimine). Väiksem osa, mitte igapäevane, on seotud teadusuuringutega. Mu poeg Deniss Sõritsa, kes on ka naistearst, õpib praegu doktorantuuris ja ma osalen koos temaga mitmetes teadusuuringute projektides.
 
Huvialad?
Reisimine, kalastamine, koduaiandus.
 
Teie perekond ja lapsed?
Meil on perefirma. Abikaasa Sveta töötab kliinikus administraatorina, vastutab disaini, töötajate riiete eest ja perenaisena jälgib, et v
äliselt oleks kõik kliinikutes hästi. Vanem poeg Deniss, lisaks arstiametile Tartu Ülikooli Kliinikumi Naistekliinikus, on ka AS Kliinik Elite tehniline direktor ja juhatuse liige – s.t tema õlul on ülesanded, mis on seotud remondi, ehituse, elektri, soojuse, gaasiga jne. Tema abikaasa Kristina on personalijuht ja välismaa patsientide koordinaator. Tütar Dina on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, praegu õpib magistrantuuris ja töötab Tartu Maakohtus konsultandina. Noorem poeg Sander on lõpetamas Minna Härma Gümnaasiumi põhikooli ja valmistub gümnaasiumi astumiseks. Mu lapselaps Sebastian on kolmeaastane ja esialgu käib alles lasteaias.
 
Millist muusikat te kuulata armastate ja kes on teie lemmik?
Spetsiaalselt ma muusikat iga päev ei kuula, kuna olen muusikakooli lõpetanud ja sain seda kuulata “elu eest”. Ka mu vanem poeg ja tütar lõpetasid musikakooli. Ja noorem poeg mängib iga päev klaverit ja kitarri. Aga parimad kontserdid elus on kahtlemata artistilt Bobby McFerrin, muusikal Queen ja ansamblilt Ljube. Lemmikpala aga Hotel California.
 
Millist raadiojaama te meelsasti kuulate?
Klassikaraadiot. Ka Vene shansoone.
 
Kas teile raamatuid ka lugeda meeldib ning ehk on olemas kirjanikest ja raamatutest mõni lemmik?
Ma pean regulaarselt lugema erialakirjandust, iga päev mu erialal ilmub üks teaduslik artikel. Aga suurema mulje on eluks jätnud ülikooli ajal loetud Dale Carnegie “Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi”.
 
Tulevikuplaanid?
Jätkata samas vaimus.
 
Südamelt ära?
Mulle meeldib töötada, mulle meeldib elada, aga surra tahan enne minu lapsi.
 
Kuidas suhtute selgeltnägijatesse ja ravitsejatesse?
Ma usun, et inimestel võivad olla tänapäeval seletamatud anded ja nende abil nad võivad abistada teisi inimesi. Aga iga seletamatu asja juures on ka palju šarlataansust.
 
Ma soovitan oma patsientidele mitte segada omavahel traditsioonilist ja mittetraditsioonilist meditsiini. S.t valida kas üks või teine. Mul on olnud juhtumeid, kus traditsioonilise ja mittetraditsioonilise meditsiini segamine annab ettearvamatud tulemused ja mitte iga kord head. Aga usk on väga tähtis. Kui keegi soovib proovida mittetraditsioonilist meditsiini, siis see on inimese vaba valik. Oleks ette teada, mis on õige valik…
 
Kas te horoskoope usute ning kes te tähtkujult olete?
Olen Ambur ja usun, et planeetide energeetika mõjutab meid, meie tervist, meie käitumist. Loen ka horoskoope, aga arvan, et need on konkreetsete inimeste interpretatsioon universumist toimuvast. Ja see interpretatsioon võib olla subjektiivne. Pole prohvetit meie maailmas.
 
Meenutage palun mõnda põnevat või naljakat lugu oma elust ja ka tööga seoses.
Pidasin loengu lastetuse temaatikas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tudengitele. Rääkisin, kuidas vanaeestlased lahendasid lastetuse probleemi. Et jaanipäeva öösel läks lastetu naine metsa sõnajalalille otsima ja naabritalunik aitas teda. Kuna auditooriumis oli üks tudeng Indiast pärit, siis küsisin tema käest nende traditsioonide kohta, millele ta vastas: “Aga meil on iga päev jaanipäev!”.