Kolme tütre ema, abikaasa, hinnatud poliitik, keskerakondlane Siiri Oviir räägib Gossip.ee-le, et parim investeering on pere: “Kui nii võib öelda, siis minu parim investeering on minu pere, minu lapsed. Olen abiellunud targa ja mõistva mehega, meil on kolm tütart ja viis lapselast ja miski siin maailmas ei rõõmusta enam, kui nende edusammud. Kui leiad kodust turvalisuse ja saad toetuse, on ka töö tulemuslikum. Samasugust rõõmu soovin kõigile.”
Mida saab üksikisik teha, et majandussurutisest väljuda? Mida peaks ettevõtjad oma tegevuses ja suhtumises muutma? Milliseid samme peaks riik ette võtma?
Mõistlikult käituda, st hoida oma tulud ja kulud tasakaalus, kindlasti mitte võtma SMS-laenu või mõtlematult kasutama krediitkaarti, ummisjalu jooksma nn “hulludele päevadele” vms. Ärgem unustagem, et võlg on võõra oma. Teisalt aitab majandussurutisest väljumisele kaasa tarbimise kasv, seega neil, kel on vaba raha, võiksid vajalikke asju nüüd osta, seda enam, et nii mõnegi toote hinnad on langenud. Mina eelistaksin seejuures eestimaist. Mõelda tasuks ka oma ettevõtluse püstipanekule (FIE, perefirma jms väikevormis näiteks). Pakutavatest koolitustest ei tohiks ära öelda. Käed rüpes istudes ja mitte midagi tehes hävitame ainult iseend.
Näen, et enamik Eesti ettevõtjaid on juba paljugi teinud – tõmmanud kulusid kokku, muutunud efektiivsemaks, aga ka innovatiivsemaks. Sest on selge, kui raha napib, lähevad hinda head ideed, mis aitavad teistest eristuda ja oma kaupu/teenuseid paremini müüa. Tarbimise soodustamiseks võiks ettevõtjad hindadest veelgi “õhku” välja lasta, sest paraku küll vaatab tarbija praegu rohkem kui kunagi varem hinda. Ei tasu tähelepanuta jätta, et ka käive hoiab tegevust elus.
Riigi poolt ei ole mõistlik kaupade/teenuste hindu tõsta pidevate käibemaksumäärade tõstmisega. Ei tohiks unustada, et nii nagu ettevõtlust ja teenuse osutajat kosutab ka riigieelarvet just käive, mitte tarbija ostujõuetus. Mina alandaks käibemaksu ja ennekõike energiasäästlikele ning siseriiklikele teenustele ning ka toidukaupadele.
Teiseks – ergutama ettevõtlust, eelkõige ekspordile orienteeritud ettevõtlust. Samas on selge, et ekspordi kasv on seotud arenguga meie peamistel eksporditurgudel. Kui seal hakkab majandus ülesmäge minema, aitab see ka Eesti ettevõtteid. Ilmselgelt peaks riik tegelema töötutega. Registreeritud töötuid on aukartustäratav arv. On selge, et suur töötute arv tekitab sotsiaalseid probleeme, avaldab mõju turvalisusele. Vähekindlustatud peredele peaks ja tuleks riigil appi tulla, seda mitmes plaanis: esiteks tagama toimetuleku, lihtsas keeles öeldud “lapsed ei tohi nälgida”, teiseks, rakendama aktiivselt töötute ümber- ja täiendõppe programme, kolmandaks rakendama töötuid näiteks luues sotsiaalseid töökohti või hõlvama hädaabitöödel. Lisaks saadavale rahale, aitab see säilitada ka tööharjumusi. Kulud pikaajaliselt tööta olnud ja töö harjumuse kaotanud inimese taas tööturule toomiseks on kordades suuremad, ja teinekord tulemustetagi.