“Mind on aastaid piinatud, et pane oma pikk elu kirja,” tunnistas Tallinna sünagoogi ülem ja Anne Veski äi Rafail Beltšikov oma elulooraamatu “Elu pärast elu” esitlusel 08.detsembril Tallinna Rahvusraamatukogus, vahendab Õhtuleht.
Säärase pealkirja sai teos seetõttu, et eakas härra on korduvalt surmaga silmitsi seisnud ja võitjaks jäänud. Näiteks pääses Beltšikov 1941. aastal eluga aurik Vironia hukust.
Rabi meenutas raamatuesitlusel 60 aasta tagust võigast augustikuu päeva, kui Soome lahes läks miinitõkete ja õhust pommitamise tõttu põhja 70 laeva. Et Rafailil oli just opereeritud keskaju piirkonda, ei tohtinud ta sukelduda, nii et vette tuli hüpata, jalad ees. Põrutusest päästsid vaid tugevad kirsasaapad, millest tuli vees muidugi kohe vabaneda.
Vanahärra mäletab siiani selgelt, kuidas paanikas inimesed ümberringi teineteist uputasid ja palusid ligimestel end maha lasta. Inimesi jäi aina vähemaks. “Ja siis oli taevas ja oli meri ja oli vist esimene kord, kui ma palvetasin,” rääkis Beltšikov, kuidas temast alatiseks usumees sai. Enne pääsemist tuli tal kümme ja pool tundi vees külmetada.
___________________
Tallinna sünagoogi ülema rabi Rafaili elulooraamat sisaldab tema mälestusi kogu pikast elust – lapsepõlvest ja noorusest Eesti Wabariigi ajal, sõjast ja imelisest pääsemisest laevahukust, tööst ENSV Kinokomitee tootmise juhina, seiklustest suure NSVL kultuurimaastikul ja juudi rahva kommetest ning usust. Huvitavad sündmused ja kohtumised räägivad eaka mehe kirevast elust.Väärtuslikuks teeb raamatu esmakordselt Eesti keeles juudi usku tutvustavad peatükid, mille aluseks on kuulsate juudi rabide kirjutised. Rafail on pärit kuulsast Ljubavitshi rabi soost, tema isa oli Tartu juudiusu koguduse esimees.
