Ohmygossip.ee / Ohmygossip Couture / OHMYGOSSIP Teen / Intervjuud / Seltskonnauudised / Suhted & Seks / Üritused / Blogid / Mitmesugust / Ilu & Mood / Film & TV / Gourmet
NordenBladet.ee / Ühiskond, Poliitika ja Äri / Reisimine & Kultuur / Kodu & Lapsed / Tervis, Keha & Vaimsus / Helena-Reeda Blogi / Eesti uudised / Soome uudised / Päevauudised

Psühhiaater Jüri Ennet Ohmygossip.ee-le: Tahan elada 100-aastaseks… ja siis veel

Riiklikult tunnustatud staažikas psühhiaater ja kohtupsühhiaatriaekspert, kliinikujuhataja ning lektor Jüri Ennet räägib Ohmygossip.ee-le, et tema loengud ja igapäevatöö haiglas on nii huviala kui ka töö. Eesti tuntuim psühhiaater paljastab, et töötab täna palju rohkem, kui paarkümmend aastat tagasi. “Töötan praegu palju rohkem kui paarkümmend aastat tagasi. Meeldib oma töö-hobiga tegeleda, inimesi aidata.”

Jüri Ennet, teie sünnipäev ja sünnikodu?
25. august, Viljandimaal. Isa peres oli 7 venda ja 2 õde, ema peres 2 venda ja kaks õde — sellised olid ajad ennemuiste. Nüüd rahval elusihid teised, lapsed ja nende kasvatamine paljudel juhtudel väärtushinnangute skaalasse ei mahu. Arvan, et varsti lähevad isa ja ema ning lapsed meie ühiskonnas jälle prioriteetseks, muidu sureb suguvõsa välja.

Kelleks unistasite saada lapsepõlves?
Noorpõlves sai palju tehtud sporti ja juunioride klassis sain parasjagu häid esikohti. Tartu Riiklikku Ülikooli (siis teda nii nimetati) läksin õppima arstiks ja lisaerialana ka spordiarstiks. Esimesel kursusel hakkasin käima psühhiaatriaringis, sealt siis huvi selle valdkonna vastu. Siis tulid loengud elanikonnale (tuhandeid), kohtupsühhiaatrilised ekspertiisid, üliõpilastele loengud. Olen olnud aastaid osakonnajuhataja, praegu olen kliiniku juhataja.

Teie perekond ja lapsed?

Kolm tütart ja neli lapselast. Kõik tublid ja arenevad pidevalt edasi. See on tore. Lapsed ja lapselapsed meeldivad. Nende nimel on hea tegutseda. Kui neil hästi läheb, siis on jõudu kordi enam.

Millal ja kuidas tutvusite oma abikaasaga ning äkki meenub teile ka mõni põnev seik pulmapäevast?

Tänav, koht, situatsioon on täpselt meeles. Aga eks igaühel kulgeb see tutvumine ja edasine käekäik omamoodi. See ongi huvitav.

Milliseid ameteid teie lapsed peavad?
Las nad pajatavad ise enda tegemistest. Kõigis neis leian enda plusse ja miinuseid. Carl Gustav Jung ütles, et see potentsiaalide vahe (plussi ja miinuse vahe) ongi edasiviiv siseenergia. Kui me oma nn miinuseid ei tea, ei tunneta, siis arengulootus on vähene. Kõik sõltub ka sellest, kus see nullpunkt asub.

Huvialad?
Loengud ja igapäevatöö haiglas on nii huviala kui ka töö. Huvitavad tegijate elulood ja miks nemad suudavad, teevad, toimivad. Miks ühed suudavad ja teevad ning teised on suutelised, aga ei tee. Väga paljud on suutelised, aga ei tee — sellest on kahju.

Millistes koolides olete õppinud ja kus?
Alustasin Lagedi koolis esimest kooliaastat. Sügava mulje jättis Uusastapeo nätemäng (muide vene keeles, sest esimene klass oli koos ühes klassiruumis teise talve lastega ja nemad õppisid juba vene keelt) “Tare-tareke” – pidin hüplema üle lava, tegema tarekese ukse ees soravas vene keeles “tuk-tuk-tuk” vastu ust ja küsima: “Kes majakeses elab?” (vene keeles, aga see läks mul jänkuhüppeid tehes meelest ära). Näitemängud ja selle siseelu huvitavad mind kuni käesoleva ajani.

Siis jätkus õppimine Tallinna Joh. Lauristini nim. 16. Keskkoolis. Tänapäeval võiks ka igal koolil mõne hea õpetaja nimi olla. Peaks olema! Keskkoolis oli klassikaaslane Andres ja tema onu kaudu (onu mängis “Estonia” teatris fagotti) saime priipääsmetega pea kõiki ballette, operette ja oopereid kordi ja kordi külastada. Koolipõlves sai ka pilli mängitud – klarnetit. Meie orkester tuli vabariikliku ülevaatuse võitjaks ja olen käinud ka pioneerilaagris “Artek”, kuigi hinded koolis olid – “noored viied”. Hästi ja teadlikult hakkasin õppima ülikoolis.

Kui noorelt tekkis teil huvi arstiameti vastu ning millistel ametikohtadel te töötanud olete?

Kaheksandas klassi oli ühel poisil epilepsia kramp, see raputas esimest korda põhjalikult. Elu ja tervise mõtted olid aktuaalsed. Koolis me siis suitsu ei teinud, alkoholi ei pruukinud, narkootikumidest polnud kuulnudki. Sporti tegime, palju tegime. Koolivägivalda ei olnud. Naabripoiss Ilmar õppis juba arstiteaduskonnas ja 11. klassi kevadel saime jõekaldal kokku (siis oli kombeks juba varakevadel korra vees ära käia – muidu ei andnud sportlikku ja karastunud mehemõõtu välja. Seal jõekaldal siis Ilmar (2. kursuse arstitudeng) pingutas oma rinnalihaseid ja küsis, et kas me teame rinnalihase ladinakeelset nime. Loomulikult me ei teadnud ja tema siis vastama: “Musculus pectoralis maior.” See oli teine tõuge arstikutse suunas. Kuna sport oli südamelähedane ja Tartus sai õppida ka spordimeditsiini raviarsti kursusele lisaks, siis see oli kolmas tõukefaktor arstikutse suunal.

Tööd: spordiarstina, psühhiaatrina, osakonna juhatjana. Olen riiklikult tunnustatud kohtupsühhiaatriaekspert ja see tööpõld on ka käesolevalt mul künda. Loengud ja õpetamine. Praegu olen kliiniku juhataja, ka see töö meeldib mulle väga. Tavainimene ei saagi aru, et miks need järjekorrad haiglates on nii pikad (aga Haigekassast ei saa ju rohkem lepinguraha), miks meil on osa inimesi ravikindlustuseta, miks meil on alkoholism ja narkomaania nii “lopsakalt” levinud jne. — kõike seda püüan ka inimestele jõudumööda selgitada.

Kas teil psühhiaatrina on tulnud mõne patsiendiga ka ette sellist naljakat juhtumit nagu filmis “Mehed ei nuta”, et mõnda patsienti võiks saata sellisele “poolsaare moodi saarele”?
Psühhiaatriahaigla patsiendid on mind väga palju õpetanud, väga palju. Nende meeled ja hingemaailm otsivad eluprobleemidele lahendusi (reaalelu ei ole neid lahendusi pakkunud).

Patsiendid teevad väga peent nalja ja mõnikord on see ka naljast kaugel. Nalja ei tohi patsiendi arvel teha, aga üldiselt ja enda suunal, seda küll.

Näide patsiendi “kõrgpilotaažist”. Kõik patsiendid ja kliendid võivad mulle vajaduse korral 24/7 helistada. Ükskord öisel ajal heliseb telefon ja Patsient närviliselt küsima: “Doktor, doktor, mul tõsine küsimus. Kui küsilausest teha jutustav lause, kuhu kaob siis küsimus?”

Südamelt ära?
Me kõik oleme mingis valdkonnas andekad või isegi geniaalsed, aga paljud jätavad selle potentsiaali kasutmata. See teeb südamevalu. Koolisüsteem ja sellega seonduv peaks selle südamevalu ära võtma. Peaks.

Teie vastuvõtuajad ja millisel aadressil asub teie töökoht?

vt. internetist Ida Tallinna Keskhaigla.

Naljakamad seigad senisest elust?
Olen rõõmsameelne, naeran palju ja mõnusalt. Mõned ütlevad, et ole tõsisem! Aga olen loomulik ja seda soovitan teilegi.

Milline oleks teie sõnum Vabariigi Valitsusele tunnustatud ja võimeka doktorina ning ühtlasi psühhiaatrina, kas mõnel poliitikul oleks vaja hädasti tulla teie vastuvõtule näiteks?
Tervishoid ja haridus vajavad reformi. Palju häid (potentsiaalseid) tegijaid läheb halvale teele (alkohol, narkootikumid, nõrk kehaline tervis), paljude koolitee on konarlik. Kool pakub rohkelt fakte, aga mõtlemist õpetab vähe, huvi teadmiste vastu hajub nagu hommikuudu ja järele jääb keskpärasus ja vähemgi veel.

Kas teil pole olnud mõtet kandideerida näiteks ministriks tervishoiu alal, olete väga tark arst ning teie teadmistest võiks selles valdkonnas palju abi olla?
Ministriks ei kandideerita, ministri
ks määratakse võimupartei poolt. Ministriks mina ei sobi, sellist luulu mul ei ole. Ma olen ka ilma ministritoolita omas valdkonnas tegija.

Millist muusikat te kuulate ja kes on teie lemmikud?

Olen sõjaaegne ja -järgne laps, noorpõlve muusika on ka lemmikmuusika. Nagu kõigil. Georg Otsa ajastu, Horoskoobi perioodi tegijad, tänapäeva lauljadki on väga huvitavad. Head muusikat on palju.

Millist raadiojaama meelsasti kuulate?
M.Aunaste laululood on vägevad. Uudistest peab ülevaade olema.

Kas ka mõni telesaade kuulub lemmikute hulka ning milliseid saateid te kunagi ei vaata?
Vene kanalitest tuleb häid saateid, Tallinna TV on ka kohati huvitav. Sport, kui aega jääb.

Mida te tunnustatud doktorina arvate selgeltnägijatest ja ravitsejatest, kas mõnda tuntutest peate ka omal alal tegijaks?

Las nad näevad. Kui nad ise usuvad, siis usuvad ka mõned teised.

Kas te raamatuid armastate lugeda ning millised raamatud kuuluvad teie lemmikute hulka ja kes on kirjanikest lemmik?
Eluloood, ajaloolised asjad, religioonid psühholoogia aspektist.

Tulevikuplaanid?
Elada, elada 100-aastaseks. Ja siis veel. Töid ja tegemisi jätkub. Töötan praegu palju rohkem kui paarkümmend aastat tagasi. Oma töö-hobiga tegeleda, inimesi aidata.

Psühhiaater Jüri Ennet (Scanpix/ Raigo Pajula)


Psühhiaater Jüri Ennet (Scanpix/ Toomas Huik)

Loe lisaks:
Psühhiaater Jüri Ennet esitles uut raamatut “Väljavalitu”
Ligi 500 leheküljeline teos „Väljavalitu“ on valminud dr. Jüri Enneti (pildil) 40-aasta pikkuse arstipraktika, nõustamise ja koolitustöö tulemusena. Eesti tuntuim psühhiaater ja spordiarst, Ida-Tallinna Keskhaigla nõukogu liige ja Hooldusravikliiniku juhataja Jüri Ennet Viru Keskuse 3. korruse raamatupoes oma uut raamatut “Väljavalitu”. “Raamatu idee tekkis arvukaid loenguid pidades ning abivajajaid nõustades,” räägib dr. Ennet Gossip.ee-le.

 




Reklaam:


Reklaam:

Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2020 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service & Link Directory