Endine ajakirjanik ja kirjanik ning täna Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialistina töötav kaunis ja särtsakas Evelin Kivimaa räägib Gossip.ee-le, et sai ajakirjanikuna osa paljude huvitavate inimeste mõttemaailmast ning et tema eluaegne hobi on lugemine. “Eluaegne hobi on lugemine. Naudin teatris käimist, armastan tantsimist. Mulle meeldib avastada kõike uut. Sel kevadel sain autojuhiload ja avastasin Eestimaa ilusaid paiku.”

Evelin Kivimaa, teie sünnipäev ja sünnikodu?
Olen sündinud 28. oktoobril Tallinnas.
 
Kelleks unistasite saada lapsepõlves?

Suurt ja läbivat unistust mul ei olnud. Üks uitmõte oli saada teadlaseks.
 
Millistes koolides olete õppinud ja kus?

Lõpetasin Tallinna 20. keskkooli, praeguse Ühisgümnaasiumi, kus lõpuklassides oli kirjanduskallak. Muuhulgas oli seal ka ajakirjanduse lisaaine, kus sain veidike aimu meediatööst. Tartu Ülikoolist sain ajakirjanduse bakalaureuse hariduse, mõned aastad hiljem lõpetasin Tallinna Ülikoolis kommunikatsiooni magistrantuuri.
 
Milliseid ameteid olete siiani pidanud ja millist ametit te praegu peate?
Pikka aega olin ajakirjanik, seejärel pärast lapse sündi nautisin kolm aastat vabakutselise kirjaniku elu. Loomingus olen avastanud erinevaid žanre. Seni on mul ilmunud kuus raamatut:
 
– Armastuslugude kogumik “Kuidas Tom Tomat läks Viktoria juurde” (2009).
– Elulooraamat “Arvo Kukumägi. Alasti elu: ärajoonud näitlejad lastakse ju maha?” (2009).
– Luulekogu “Aguliprintsess” (2010).
– Lasteraamat “Kratitüdruk Krata ja ääretu suvi: Kuidas tüssata vanapagana õpipoissi?” (2011).
– Romaan “Armunäljaste festival” (2011).
– Elulooraamat „Peeter Simm. Eesti filmi partisan“ (2011).
 
Alates 2011. aasta augustikuust olen Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist. Loodan, et jõuan töö kõrvalt ka raamatuid edasi kirjutada: mitu käsikirja on pooleli.
 
Meenutades ajakirjanikuna töötamise aegu — nimetage palun mõned head ja ka halvad küljed ajakirjaniku tööga seoses?

Hea on võimalus minna uudistama seda, mis huvi pakub. Halb on see, et ajasurvel ei jõua kõigisse teemadesse põhjalikult süüvida. Vahel kirjutan ka praegu mõne artikli, kui soovin oma arvamust välja öelda.
 
Kas mõni põnev seik ka meelde tuleb?
Olen osa saanud paljude huvitavate inimeste mõttemaailmast. Põnev on olnud uudistada nii topisetegija kui ka astronoomi tööd, töötada ise loo huvides surnukuuris või siis istuda loomaaiapuuris kui liigi Homo Sapiens esindaja.

Kuidas on olnud suhtumine poliitikute poolt, kui olete neid intervjueerinud?
Ajakirjanikuna kirjutasin peamiselt laiemal teemal „elu ja inimesed“, mitte ei keskendunud konkreetsele valdkonnale nagu poliitika, sport, majandus vms. Eks intervjueeritavate sekka sattus ka mõni poliitik – näiteks oli väga meeldiv kirjutada Eesti Naise kaanelugu Ene Ergmast, kes on tegelenud astrofüüsikaga. Kosmos on minu jaoks paeluv teema ja Ergmaga rääkimine heitis minu jaoks valgust ka mõningatele kosmilistele küsimustele nagu näiteks mustad augud .
 
Kas mõni poliitik või kultuuriinimene on intervjuust ka kurjalt ära öelnud?
Mitte just kurjalt, aga äraütlemisi vahel ikka juhtus.
 
Südamelt ära?

Luulekogus „Aguliprintsess“ ütlesin südamelt ära sellise mõttepoja.
 
KOGU TÕDE MEESTE VÄLIMUSEST
tegelikult
ei peida ükski firmamärk
õllekõhtu
 
Olete olnud ka Õhtulehe ajakirjanik, kui kaua te seal töötasite ning millisel põhjusel sealt ära tulite?

Õhtulehes olin pool aastat, kuni toimetuses tehti suur koondamine. Nädalalõpulehe-toimetusest, kus mina töötasin, jäeti alles vist ainult üks ajakirjanik – ja see ei olnud mina.
 
Teie perekond ja lapsed?

Elan kahekesi koos lasteaiaealise tütrega.
 
Huvialad?
Eluaegne hobi on lugemine. Naudin teatris käimist, armastan tantsimist. Mulle meeldib avastada kõike uut. Sel kevadel sain autojuhiload ja avastasin Eestimaa ilusaid paiku.

Ütlesite, et teie eluaegne hobi on lugemine. Milline on olnud raamatutest lemmik, kes on lemmikkirjanikud?
Lugemist ma mitte ainult ei armasta, vaid jumaldan! Ühtainsat lemmikut mul ei ole. Näiteks Daniel Quinni „Ishmael: Mõtte ja meele rännak“ on meeliavardav raamat, mille idee on selline, et meie kultuuri inimesed ehk Võtjad on seadnud ennast muust loodusest väljapoole, eirates looduse seadusi. Olles niimoodi sõjajalal kõigega, mis ei ole tema enda toit või tema toidu toit.
 
Erich Frommi „Omada või olla?“ on hea omava ja oleva eluviisi võrdlus.
 
Kergematest raamatutest oli näiteks Merca „Mees“ lõbus ja vaimukas lugemine.
 
Tulevikuplaanid?

Loodan isiksusena areneda ja kogeda veel nii mõndagi uut.
 
Millist muusikat te kuulate ning kes on teie lemmikud?

Ma kuulan enamasti vaikust. Tantsida on hea klubimuusika järgi. Vahel elan ennast välja mõnel raske muusika kontserdil.

Millist raadiojaama enim kuulata meeldib?
Raadiot kuulan otse ainult vahel pikemaid autosõite tehes. Muidu kasutan internetist järelkuulamise võimalust, et kuulata näiteks Vikerraadiost Ööülikooli.
 
Millised on lemmiksaated teleri ekraanilt ning milliseid saateid te mitte kunagi ei vaata?

Mul ei ole kodus televiisorit. Vahel arvutist muu tegevuse taustaks järelvaatan internetist mõningaid eesti sarju nagu näiteks Kalevipojad.
 
Kuidas suhtute selgeltnägijatesse ja ravitsejatesse ning ehk on juhtunud ka mõni põnev lugu seoses mõne ennustamisega, mida rääkida sooviksite?

Usun, et see, et mina ei näe mõningaid asju, ei tähenda veel, et neid olemas ei ole.
 
Milline oleks teie ettepanek või lihtsalt sõnum Vabariigi Valitsusele?

Ma saan aru, et raha on vähe, aga… ja siia võiks lisada pika loetelu, mida võiks sotsiaalsfääris paremini korraldada, näiteks tõsta lastetoetusi jne.