Madal sündimus ei ole murekohaks ainult Eestis, vaid see on probleemiks terves Euroopas. Eesti on Euroopas tuntud oma eeskujuliku käitumisega eelarve ja rahapoliitika suhtes. Ajal, kui vanad Euroopa riigid vanguvad nende probleemide all, millega meie saime hakkama juba mõned aastad tagasi, julgeme astuda samme sisuliste probleemide lahendamisel.
Laste kasvatamise väärtustamise üle on mõelnud paljud Euroopa riigid, kuid tegudeni jõudnud vähesed. Praeguseks oleme Eestis küll saavutanud nullilähedase iibe, kuid mure Eesti rahva püsimajäämise üle on sellegipoolest väga aktuaalne. Hädavajalik on välja töötada konkreetsed pikaajalised meetmed, mis ei vaata tulevikku üks, kaks või viis aastat, vaid märksa pikemaajaliselt. Euroopas on mitmed teadlased pakkunud välja laste arvu sidumise pensioni suurusega, et mõjutada muuhulgas sündimuskäitumist positiivses suunas.
Vanemapensioni näol on tegemist täiendava pensionilisaga, mida sarnasel kujul pole üheski teises Euroopa Liidu liikmesriigis kehtestatud. Siinkohal on Eestil võimalus olla teerajajaks kogu Euroopale.
Rahvastiku juurdekasv Eesti riigi kõige tähtsam prioriteet ja seda mitte ainult sündivuse edendamise vaid laste üleskasvatamise mõttes. Erinevad uuringud näitavad, et lapsevanemate pensionivara on väiksem kui nendel, kellel erinevatel põhjustel lapsi ei ole, kuna laste kasvatamine nõuab nii aega, raha kui ka tihti loobumist erinevatest karjäärivõimalustest. Vanemapension tähendab märkimisväärset laste arvuga seotud pensionilisa — näiteks kahe lapse vanem hakkab aastas saama ühe kuu võrra rohkem pensioni ehk 13. pensioni aastas.
Loe edasi Delfist