Riigipension ei pea enam üle paarikümne aasta vastu, sest töötavate inimeste ja pensionäride suhe läheneb mõnes Euroopa riigis juba üks ühele, ütles majandusteadlane Andres Arrak. Arrak selgitas, et täna makstavate pensionide raha korjatakse tänastelt töötajatelt, kelle arv aga väheneb.
„See süsteem kukub kokku sellepärast, et sotsiaalse heaolu mudelid pärinevad ajast, mil ühe pensionäri kohta oli 5-6 töötajat. Madala sündimuse määra ja vananeva ühiskonna tingimustes tuleb riigipensioni süsteem ära unustada.“
Juba praegu on paljudes riikides kaks töötajat ühe pensioni saaja kohta. Näiteks Eestis on Arraku sõnul 640 000 reaalset töötegijat, aga 300 000 vanaduspensionäri. Mõnes Euroopa riigis läheneb see suhe juba üks ühele, näiteks Itaalias.
Kui inimene on raha paigutanud teise pensionisambasse, siis sööb selle ära inflatsioon, rääkis Arrak ja tõi näite oma pensionisamba kohta. „Ma olin kaheksa aastat maksnud ja nominaalselt oli seal pisut vähem, kui ma olin sisse maksnud, aga kui arvestada inflatsiooni, siis oli kadunud kolmandik.”
Lisaks peab Eesti mees elama vähemalt 80-aastaseks, et teise pensionisambasse kogutud raha tagasi saada. Eesti mehe keskmine eluiga aga ei küündi nii kõrge eani.
Refereeritud artikli täisteksti loe Delfist