Riigikogu sotsiaalkomisjon kohtus Eesti HIV positiivsete võrgustiku esindajatega, et tutvuda stigmatiseerimist ning diskrimineerimist käsitleva uuringuga ning otsida lahendusi nende probleemide lahendamiseks. Uuringust selgus, et stigmatiseerimine ning diskrimineerimine avaldub Eesti HIV-positiivsetel inimestel üliteravalt. Iga teine HIV-positiivne inimene tunneb süüd ja häbi oma HIV-staatuse pärast.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna sõnul lükatakse HIV-positiivsed inimesed tihti ühiskonnas kõrvale eelarvamuste ja hirmude tõttu. Eriti karm on olukord HIV-postitiivsete lastega, kelle diskrimineerimine ja märgistamine saab alguse juba lasteaias. „Enamus juhtumeid tuleneb inimeste vähestest teadmistest HIV kohta ning lähtub eelarvamustest ja hirmudest, mida on võimalik maha võtta avalike teavitusprogrammidega,” ütles Tsahkna.
Äärmuslikuma näitena tuli uurimusest välja, et 23 protsenti HIV-positiivsetest inimestest on langenud füüsilise vägivalla ohvriks, sellest koguarvust 26 protsendi suhtes tarvitas vägivalda isiklik abikaasa või elukaaslane. Kaheksal protsendil HIV-positiivsetest inimesest ei saanud soovitud meditsiiniteenust, kuna tervishoiuteenuse osutajad keeldusid seda teenust osutamast, kuuel protsendil HIV-positiivsetest inimestest said eitava vastuse, kui palusid pereplaneerimise teenust.