“Kirjutan kõik enda lood ise. Nüüd teeme seda koos bändiga ning teine album, mis ei jää kindlasti tulemata, saab olema meie ühises keeles,” räägib muusik Mihkel Ratt Gossip.ee-le.

Mihkel Ratt, teie sünnipäev ja sünnikodu?
15.06.1986, Tallinn
 
Kas juba lapsepõlves unistasite lauljaks saamisest või olid sel ajal muud unistused?

6 aastaselt hakkasin laulmisega tegelema. Laulsin alguses erinevates koorides: kooli segakooris, Anne Ojalo poistekooris, hiljem Eesti poistekooris. Tol ajal ei osanud ma veel unistada lauljaks saamisest. Mulle väga meeldis laulda, kuid tugev huvi omaloomingu, bändi, kitarri ja klaveri vastu tekkis põhikoolis, kui hakkasin koolikaaslastega tasapisi bändi tegema. Meil olid omad iidolid, nagu näiteks Nirvana, Oasis, Placebo, Pixies, kelle loomingut kuulates ja nende elulugu uurides, tekkis tugev side muusikaga.
 
Millistes koolides olete õppinud ja kus?
Oma kooliteed olen käinud Tallinnas. Õppisin teisest klassist alates, kuni gümnaasiumi lõpetamiseni Tallinna Saksa Gümnaasiumis, Mustamäel.
 
Kui noorelt laulma hakkasite ning milline oli teie esimene laul, mis raadiost kõlas?

Raske on öelda, millal laulma hakkasin. Laulda oskavad paljud eestlased, väga paljud — see on meil veres ja laulmises peitub väga suur osa Eesti rahva kultuurist ja identiteedist, kuid mida liigitada laulmise alla? Kas viisipidamist? Miks kuulatakse ühte lauljat rohkem kui teist? Miks öeldakse, et üks laulja on parem kui teine? On see tämber või intonatsioon või on see puhtalt promo küsimus? Ma olen veendumusel, et jätkates sama töökalt, olen kümne aasta pärast parem laulja kui praegu ning tõenäoliselt ütlen siis, et 10 aastat tagasi ma veel laulja polnud, kuid laulsin küll. See on väga suhteline küsimus. Esimene laul kõlas raadios 2008ndal aastal ning lugu kandis ja kannab siiani pealkirja “Teeskluste veetlus”.
 
Kas olete ka mõne plaadi juba välja andnud või on oodata uut plaati peagi?
Debüütalbum näeb ilmavalgust selle aasta novembris. Stuudiotöö on jõudnud lõpusirgele ning album ilmub juba järgmisel kuul.

Millist raadiojaama enim kuulate?
Ma kuulan raadiot, kui sõidan autoga. Ülejäänud aeg kulub igasugustele tegemistele ning siis ei jõua kuulata, vaid tuleb pidevalt tegutseda. Kõige enam kuulan raadio Uunot ja Raadio 2`te. Mulle meeldib nende playlist ning saatejuhid. Mulle meeldib, et nad mängivad piisavalt kodumaist muusikat. Olen seda meelt, et peaksime panustama rohkem kodumaistele artistidele. Mulle ei meeldi see mentaliteet, mis ülistab Ameerika praegust POP muusikat. Me oleme pärit teisest kultuurist ning meil on oma maitse ja me peame oma maitset hoidma, kaitsma ja tundma selle üle uhkust, mitte seda maha salgama.
 
Kes on teie eeskujud ja ka lemmikud?
Mul on palju eeskujusid nii muusikas, spordis, teatris, kunstis, kui ka poliitikas ja muudes eluvaldkondades. Ma kuulan väga erinevat muusikat ning mulle meeldib jälgida iga artisti eripära ning igast eripärast midagi õppida ja järeldusi teha. Raske on nimetada oma suurimaid eeskujusid, sest neid on väga palju. Kui rääkida muusikast, siis meeldib mulle rääkida ikka Eesti muusikast ning suurimad eeskujud, just mõttemaailma poolest on minu jaoks Lauri Saatpalu ja Tõnis Mägi. Nad kirjutavad oma sõnad ise ning kui nende muusikat kuulan, siis ma tean, et need ongi nemad ise, see on nende mõttemaailm ja see ühtib minu mõttemaailmaga. Minu jaoks on see muusika suurim väärtus – leida mõttekaaslasi ja ühiseid emotsioone ning tunda, et me pole oma mõtete ja muredega üksi.
 
Teie kirjutate ise kõik oma laulusõnad? Milliseid laule enda repertuaarist peate hitiks?
Kirjutan kõik enda lood ise. Nüüd teeme seda koos bändiga ning teine album, mis ei jää kindlasti tulemata, saab olema meie ühises keeles. Bändis mängivad Silver Ulvik (Blacky, Ithaka, Regatt), Mart Veski (Herald, ex. House Of Games) ja Alan Urva (Hõbeniit, ex. Pimpfish, ex. Juku). Oleme leidnud tugeva, ühise keele ning oodata on väga palju uut loomingut. Mulle meeldivad kõik lood, mida kirjutan, muidu ma neid ju ei kirjutaks, kuid arvan, et debüütalbumi paremik saab olema “Ela ise ja lase elada”(albumi nimilugu), “Üksinda”, “Muutuste jõgi”. Need on mu enda lemmikud, kuid kuulajate maitse võib olla täiesti erinev.

Millal ja kus te lähiajal esinete?
See on veel täpsustamisel. Viimase paari kuu jooksul oleme olnud kaks korda Rock Cafes, Solarises, Plubis. Usun, et astume nendes kohtades üles veel ka selle aasta sees, kui algavad albumi esitluskontsertid. Kogu info saab olema ka meie Facebooki`i lehel ja kodulehel, mis ilmuvad novembris.
 
Huvialad?
Jalgpall, käsipall, aeroobika, motosport, suusatamine, stuudiotehnika, erinevad muusikainstrumendid, teater.
 
Südamelt ära?
Me võiks olla rohkem teineteise poolt ja vähem teineteise vastu.
 
Mida arvate selgeltnägijatest ning kes on teie arvates tõsiselt võetavad ravitsejad- selgeltnägijad?

See on minu jaoks keeruline küsimus. Ma olen ateist. Ma usun seda, mida oma silmaga näen ning kui räägitakse ravitsejatest või selgeltnägijatest, siis ma ei usu kuulujutte. Mul ei ole isiklikku kokkupuudet olnud, ei ravitsejate ega selgeltnägijatega, seega ei oska ma võtta kindlat seisukohta. Ma ei usu sellesse, kuid samas, ma ei ütle, et see on kõik väljamõeldis. Inimese elus on paranormaalsusel väga tähtis roll. Inimene tahab uskuda, et on olemas midagi palju kõrgemat, kui meie seda ette suudame kujutada, kuid kas see kõik ka tegelikult olemas on…?
 
Kahjuks ei ole mul olnud ühtegi kokkupuudet ühegi selgeltnägijaga, kuid ma loodan, et ühel päeval on võimalus saada sellise kogemuse osaliseks. Ma usun siiski, et on olemas rohkem neid, kelle puhul on tegemist alatu pettusega, kuid usun, et on ka neid, kellel kindlasti säärased võimed on.
 
Kas raamatuid loete ning kes on kirjanikest lemmik?

Loen ikka raamatuid, kuid mulle meeldib lugeda eluloo raamatuid. Mulle meeldib lugeda seda, mis on tegelikult olnud ja kuidas olnud ning eriti siis, kui raamat on huvitavalt kirjutatud. Minu lemmikud on Tõnis Mägi “Müümata naer”, Sting “Murtud muusika” ning erinevalt eluloo raamatutest “Timm Thaler ehk müüdud naer” ning Jerome D. Salinger`i “Kuristik rukkis”.

Tulevikuplaanid?
Kirjutada veel mitu albumit ning anda panus Eesti muusikasse.
 
Kas Vabariigi Valitsusele soovite ka midagi öelda või mõne ettepaneku teha?

Ma ei tahaks valitsusele küll midagi ette heita. Me tulime raskest olukorrast välja ning Eesti riik ei ole võlgades. Me pääsesime IMF`ist ning ainuüksi selle eest tahaksin olla valitsusele ja Riigikogule tänulik. Loomulikult, ka meie riigis on bürokraatiat, kuid millises riigis seda poleks?

Iga uus võimalus loob uue võimaluse ning inimesele on omane see ära kasutada. Poliitika on väga keeruline ning selleks peab olema ääretult hea närvikava ja pingetaluvus, et enda seisukohtade eest seista, et rahva huve kaitsta ning tulevikku määravaid otsuseid langetada. Lihtne on kritiseerida, kuid v&otilde
;tta kätte ja midagi ära teha – see on hoopis midagi muud. Seepärast ütlengi, et me võiks olla rohkem teineteise poolt, mitte vastu. Loomulikult tuleb tõsta häält ja valjult, kui kellegi üle on tehtud ülekohut, kuid põhjuseta mässata ei ole mõtet. Põhjuseta mässamisest on hea näide tuua Kreekast. Enne ütlemist ja tegemist tuleb põhjalikult mõelda mida öelda ja mida teha ja mis on selle tagajärg. Tõsi, meie riigis on hindade ja palga suhe proportsioonist väga väljas, kuid me peame sellega leppima ja edasi pürgima. Midagi ei ole ju nii hullusti. Kõik olnuks võinud olla ju kordades hullem..