Vabadusvõitleja, bioloog, koolmeister, inimõiguste eest võitleja, Riigikogu liige ja kirjastaja Mart Niklus räägib Gossip.ee-le, et soovib tulevikus veel mõne raamatu kirjastada. Samuti ütleb Niklus, et riik peaks vabadusvõitlejaid paremini tunnustama. “Kõike pole võimalik kirja panna. Soovin, et Eesti Vabariik oma vabadusvõitlejaid senisest rohkem tunnustaks.”
Mart Niklus, teie sünnipäev ja sünnikodu?
Sündinud 22. 09. 1934 Tartus kooliõpetajate perekonnas.
Kelleks unistasite saada lapsepõlves?
Sõja ajal erilisi unistusi polnud. Kõige tähtsam oli ellu jääda.
Millistes koolides olete õppinud ja kus?
Kõiki neid üles loetleda ei jõuaks. Lõpetasin Tartu I Keskkooli (praegu Hugo Treffneri Gümnaasium) 1952., TRÜ 1957. aastal.
Milliseid ameteid olete pidanud?
Ei ole selle üle arvestust pidanud. Viimati olin koolmeister ja Riigikogu liige.
Huvialad?
Muusika, poliitika, võõrkeeled, reisimine, elusloodus.
Teie perekond ja lapsed?
Neist ühtegi pole.
Tulevikuplaanid?
Kirjastada veel mõni raamat.
Olete ka vabadusvõitleja, kas soovite selle küsimuse juures midagi täpsemalt öelda?
Kõike pole võimalik kirja panna. Soovin, et Eesti Vabariik oma vabadusvõitlejaid senisest rohkem tunnustaks.
Kas jäite rahule sellega, et härra Ilves valiti tagasi Eesti Vabariigi presidendiks, või oleksite Indrek Tarandit eelistanud uue presidendina näha?
Oleksin eelistanud senist presidenti.
Teie sõnum Vabariigi Valitsusele ning äkki on teil mõni ettepanek neile teha?
Neid on kogu aeg tehtud, kuid harva on midagi kuulda võetud. Soovitan riigil, valitsusel ja ühiskonnal vabaneda okupatsiooni pärandist, teiste sõnadega: läbi viia desovetiseerimine.
Kuidas teile meeldib see, et Tallinna Lennujaam kannab Lennart Meri nime?
Olen tartlane, seetõttu tuleks Tallinna lennujaama nime suhtes küsida tallinlaste arvamust. Tartu lennujaamale ma seesugust nime ei sooviks.
Mida arvate sellest, et Türi pastori Harald Meri ja tema koduabilise Valve Kleini mõrvauurimine pandi ruttu “kalevi alla”?
Veider asi küll. Ega ka minu kaaskohtualuse Jüri Kuke (1940-1981) justiitsmõrva asjaolusid pole meie õiguskaitseorganid uurida soovinud.
Mida arvate sellistest härradest vabadusvõitlejatest, nagu Jüri Liim ja Jüri Böhm jt.?
Tunnen kumbagi isiklikult üsna vähe, kuid tundub, et nad on õigel teel.
Millist muusikat te kuulata armastate ning kes on teie lemmikud estraadilt?
Kuna olen ise kunagi Tartu Muusikakoolis õppinud, tunnen suurt austust klassikalise muusika vastu. Kerget muusikat kuulan või esitan ise samuti meelsasti, lemmikuid on palju.
Millist raadiojaama te meelsasti kuulate?
Klassikaraadio, Vikerraadio. Kõike, mida pakutakse (kui aega jätkub).
Millised on teie lemmiksaated telerist ning mida te telerist kunagi ei vaata?
Ajanappuse tõttu vaatan ainult uudistesaateid, vahel ka mõnda loodusfilmi.
Kas te raamatuid ka lugeda armastate ning kas mõni raamat ning ka kirjanik teie lemmikute hulka kuulub?
Ilukirjanduse lugemiseks on aega tõepoolest minimaalselt. Enamasti piirdun teatmike, entsüklopeedia, sõnaraamatute, erialase ja tarbekirjanduse, ajakirjanduse jm sellesarnasega. Lemmikteoseks on Etienne de La Boetie` “Discours sur la servitude volontaire”, mille olen tõlkinud ka eesti keelde (avaldatud Akadeemias nr 5 ja 6, 2007).
Mida arvate selgeltnägijatest ja ravitsejatest?
Mul pole neisse kunagi usku olnud. Posimise asemel eelistan teaduslikku (akadeemilist) meditsiini.
Mart-Olav Niklus (Scanpix/ Sille Annuk)
________________________________
Loe lisaks:
Mart-Olav Niklus (sündinud 22. septembril 1934 Tartus) on eesti bioloog, vabadusvõitleja, inimõiguste eest võitleja, antikommunist ja okupatsioonivastases liikumises osaleja. 1952. a. lõpetas Niklus Tartu I Keskkooli (nüüdse Hugo Treffneri Gümnaasiumi). 1957. a. lõpetas Tartu Ülikooli bioloog-zooloogina, spetsialiseerudes ornitoloogiale.
Mart-Olav Niklus oli NSV Liidu meelsusvang aastatel 1958-1966, 1976, 1980-1988. Rahumeelses vabadusvõitluses tegi Niklus koostööd teiste rahvaste ja eriti teistes Balti riikide esindajatega. Niklus on taotlenud Eesti Vabariigi taastamist õigusliku järjepidevuse alusel taasiseseisvunud Eesti poliitikaelus niihästi parlamendis kui ka mitmesugustel kodanikeühiskonna foorumitel.
Mart Nikluse ühiskondlik tegevus on olnud algusest peale pühendatud teabe kogumisele ja selle vabale levikule nii Eestis kui rahvusvahelises ulatuses. Niklus on Eestis ja välismaal levitanud andmeid Eesti seisundist sovetliku okupatsiooni all, vastupanu osutamisest kommunistlikule režiimile, kaaskodanike ja välismaalaste represseerimisest, eriti aga oma kaasvõitlejast kaaskohtualuse, keemiateadlase Jüri Kuke (1940-1981) tagakiusamisest okupantide ja nende kohalike käsilaste poolt. Tema kaasvõitleja mälestuseks tänapäeval regulaarselt toimuvail Langenud Vabadusvõitleja Päeva aulakonverentsidel Tartu Ülikoolis on Mart Niklus avalikustanud endiste kolleegide ja üliõpilaste kirjalikke pealekaebusi Jüri Kuke vastu.
Niklus on järeleandmatult suhtunud represseerijate tegevusse, eirates järjekindlalt KGB kohtueelseid õigusvastaseid menetlustoiminguid ning avaldades kommunistlikul kohtuistungil passiivset vastupanu, pidades patrioodile alandavaks poliitiliselt erimeelsete vastu nõiajahi korraldajatega suhelda – seda enam, et kohtuotsus oli niikuinii NLKP kesk- ja kohaliku ladviku poolt ette ära otsustatud.
Vangistuses jätkas Niklus võitlust okupatsioonivõimurite vastu ning inim- ja kodanikuõiguste kaitseks. See tõi talle kaasa täiendavaid karistusi, kokku üle saja. (Tavaliselt kartserisse sulgemine, 1983. a. Permi oblasti rahvakohtu otsusega Tšistopoli vanglasse türmirežiimile (kambrirežiimile) üleviimine kolmeks aastaks.)
Niklus on osalenud Eesti Vabariigi taastamisel rahvusriigina selle õigusliku järjepidevuse alusel (Eesti Kodanike Komiteed), hiljem Eesti Kongressi saadiku ja Riigikogu VII koosseisu liikmena Eesti Kodaniku fraktsioonis.
Mart-Olav Niklus on 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingule tugineva Eesti Vabariigi territoriaalse tervikluse, õigusliku järjepidevuse, iseseisvuse ning Eesti kodanike isiklike ja kollektiivsete õiguste kaitsja, väljendades oma seisukohti igal võimalusel nii kodu- kui ka välismaal. Tema kinnitusel pole Eesti Vabariik ikka veel andnud õiguslikku hinnangut Eestimaa Kommunistliku Partei osale lähimineviku inimsusevastastes kuritegudes. Lahendamata on poliitilistest repressioonidest osa võtnud ametiisikute (näiteks õigusteaduste kandidaat, justiitskindralmajor, Eesti NSV teeneline jurist Leonid Ivanovitš Barkov, eriti tähtsate asjade vanemuurija Erich Vallimäe, KGB Tartu büroo ülem Antti Talur ja reaagentide vastutuse küsimus. Niklus nõuab oma kaaskohtualuse Jüri Kuke surmaga lõppenud represseerimise, samuti teiste vabadusvõitlejate vaenamise põhjalikku uurimist, süüdlaste avalikustamist, avalikest ametitest kõrvaldamist ning õiglast kohtupidamist nende
üle.
Mart Niklus on paljude kodu- ja välismaiste akadeemiliste ja ühiskondlike seltside tegev- või auliige. Nende hulka kuuluvad:
Rahvusvaheline Amnestia (Amnesty International)
Rahvusvaheline Inimõiguste Selts (Internationale Gesellschaft für Menschenrechte, IGFM)
NSV Liidu Endiste Poliitvangide Rahvusvaheline Assotsiatsioon (auliige)
Ukraina Helsingi Grupp (rahvusvaheline liige)
Rahvusvaheline PEN-klubi
Endiste Poliitvangide ja Kommunismiohvrite Rahvusvaheline Assotsiatsioon (International Association of Former Political Prisoners and Victims of Communism)
Poliitiliste Repressioonide ja Totalitarismi Memoriaalmuuseum “Perm-35” (nõukogu liige)
Balti-Ameerika Vabadusliiga (nõukogu liige)
Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (asutatud 1987. aastal, auliige)
Eesti Endiste Poliitvangide Liit
Dekoloniseerimise Algatuskeskus
Tartu Vabadusvõitlejate Ühendus
Kaitseliidu Tartu Malev
Tartu Vabadussõja Mälestussamba (Kalevipoeg) Taastamise Komitee (tegevus on lõpetatud)
Eesti Muinsuskaitse Selts
Õigusvastaselt Represseeritute Ühendus Memento
Eestimaa Looduse Fond (selle esimene president)
Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts
Eestirootslaste Kultuuri Selts (Samfundet för Estlandssvensk Kultur)
Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts (Svensklärna i Estland)
Prantsuse Teaduslikku Instituuti (Institut Scientifique Fran?ais) asukohaga Tartus.
Pedagoogiline tegevus
Niklus valdab peale emakeele vabalt vene, inglise, saksa, rootsi ja prantsuse keelt ning on töötanud võõrkeelte õpetajana.