“Mulle väga meeldib oma kodumaa ja tema neli aastaaega, kuid inimesed on elust kurnatud ja tigedad. Sooviks vähem ülbust ja rohkem heasoovlikust,” räägib särtsakas lauljanna Sirje Põllu Gossip.ee-le.

Sirje Põllu, teie sünnipäev ja sünnikodu?
Olen sündinud 8.oktoobril, seega Kaalude tähtkujus. Minu juured ema poolt on saaremaalt Atla külast, isa poolt aga Kullamaa kandist. Sünnikodu ja koht kus ma elasin kuni 14 eluaastani oli Mere puiestee Rotermanni maja, kus tänasel hetkel on mingi kingakauplus. Olen siis täiesti südalinna tüdruk Tallinnast.

Kelleks unistasite saada lapsepõlves?
Lapsepõlves unistasingi lauljaks saamisest. Tihti Rotermanni hoovis otsisin ühe telliskivi, mille peale astuda, et oleks tunne, nagu laulaksin laval ja laulsingi teistele lastele Horoskoobi laule valju häälega.

Kui noorelt tekkis teil huvi muusika ja laulmise vastu ning milline oli teie esimene laul, mis radios kõlas?
Hakkasin õppima klaverit Narva mnt. Tallinna Laste Muusikakoolis, enne seda käis meil külas üks venna sõber, pillimees Alo, kes tegelikult mulle esimesed tunnid juba 5-6 aastaselt andis. Esimest korda sattusin Eesti Raadiosse aga hoopis Estraadistuudio õpilastega Ahti Nurmisile mingile laulule backi laulma. Minu soololaul on linti lauldud Viru varietee aeg.

Teie perekond ja lapsed?
Esimene abikaasa suri 36 aastaselt vähki. Seega on minul teine kooselu, kus mehel on esimesest abielust kaks poega, minul 2 tütart ning meil on ka ühine tütar, kes praeguseks on 10 aastane.

Millistes koolides olete õppinud ja kus?
Õppisin Tallinna 21 Keskkoolis, samal ajal Tallinna Laste Muusikakoolis, seejärel G.Otsa nim. Tallinna Muusikaoolis koorijuhtimist, ning samal ajal ka Eesti NSV RiiklikuS FilharmooniaS Estraadistuudios ja Paul Pinna nimelises teatristuudios.


Ansambel Laine (Scanpix /Artur Sadovski)

Kuidas sattusite laulma ansamblisse Laine ja millal?
Estraadistuudios õppides, mille tunnid toimusid Eesti Riiklikus Filharmoonias. Samuti ansambli Laine proovid ja trennid toimusid samas majas. Seal Raivo Dikson mind märkaski ja konkursile kutsus. Tööle asusin 1. jaanuaril 1981 aastal.

Meenutage palun eredamaid hetki mõnelt Laine kontserdilt ja fännidelt?
Võib olla kontsert Moskavas, kus meie garderoob oli 0 korrusel aga lavale pääses vist 3, 4 korruselt. Magasin oma etteaste maha ja kui garderoobis raadiost kuulsin juba pikemat aega oma soololaulu eelmängu, mida poisid väsimatult esitasid, siis tormasin treppidest hingeldades lavale ja samal hetkel, kui haarasin mikrofoni, lendas minu ainuke kleidinööp, mis üldse kogu kleiti seljas kinni hoidis helendavatesse prozektoritesse. Olin sunnitud oma aeglase armastuslaulu kleidihõlmu kinni hoides ja tugevalt hingelades lõpuni laulma. Orkester itsitas terve aja, aga mina pidin suutma tõsiseks jääda.

Viimane meeldiv fänni pöördumine oli alles augustis hotellis Strand, kus üks noormees Laine naiste restoraniarve armastusest meie vastu lihtsalt kinni maksis. Ta küsis selleks ka meie käest viisakalt luba. Õhtul kontserdil kinkisime talle tänutäheks oma plaadi. Meeldiv!

Südamelt ära?
Mulle väga meeldib oma kodumaa ja tema neli aastaaega, kuid inimesed on elust kurnatud ja tigedad. Sooviks vähem ülbust ja rohkem heasoovlikust.

Kuidas meenutate Toris esinemist “Tori ööde ja päevade raames”?
Tori on uskumatult kaunis koht, lihtalt võrratu, eriti, kui pärast esinemist alustasime öösel kojusõitu, siis valguspark oli imeline. Tore oli veel tõdeda, et meie ja Tori rahva vahel tekkis erinine side, sest nädal aega hiljem Strand hotelli ööklubis olid meid taas tulnud kuulama Tori ööde Laine kontserdi külastajad.

Milliseid ameteid olete elu jooksul pidanud ja millist praegu peate?
Olen olnud Aegna saarel klubijuhataja, olen töötanud turismiäris aga praeguseks olen jälle oma eriala juures tagasi. Olen Jõelähtme haridusasutustes muusikaõpetaja. Olen ka Neeme külavanem.

Kuidas iseloomustate oma ansamblikaaslasi?
Kuna nii pikk Lainega koostöö liidab inimesi üheks, siis ongi meie suhted nagu ühes korralikus peres oma rõõmude, kurbustega oma kaklemiste ja leppimistega. See kõik on täiesti normaalne.

Huvialad?
Minu elukutse ja huviala on meeldivalt üks ja seesama, ehk siis muusika.

Millist muusikat te ise armastate kuulate ja kes on teie lemmikud?
Muusikaline maitse on mul võib olla mitte väga naisele omane. Armastan Genesist, Pink Floydi, Deep Purplit, Stingi, Zeppelini jne. Eesti estraadilt aga hindan ikka kõrgelt vanameistrit Vello Orumetsa, kes on säilitanud oma häälevärskuse veel 70 aastaseltki. Selle peale ütlen vaid, tehke järgi.

Millist Raadiojaama enim kuulate?
Kuulan Raadio kolme ja Vikerraadiot.

Milliseid saateid te telerist meelsasti vaatate ja millised kohe üldse teile ei meeldi?
Vaatan hommikuti ikka Terevisiooni. Armastan üldse uudiste saateid. Vaatan kindlasti palju Euronews’i. Huvitavad ka poliitilised väitlused. Väga kapriisne ma pole. Vaatan palju vene kanaleid, eriti huumorisaateid.

Kuidas jäite rahule sellega, et Ilves valiti taas Eesti Vabariigi presidendiks?
Loomulikult jäin rahule, sest pink presidendikandidaatidest on ju suht lühike.

Milline sõnum oleks teil öelda meie Riigikogule ja valitsusele?
See, et eestlane on pika meelega ja kannatab palju ei tähenda veel seda, et oma rahvast saab lõputult tampida. Ühel päeval on juba liiga hilja headeks onudeks ja tädideks hakata. Mõelge oma prioriteedid õiglaselt ümber.

Mida arvate selgeltnägijatest, ravitsejatest, ning teistest taolistest tegijatest, kas teil või mõnel lähedasel on olnud kokkupuuteid nendega?
Tean, et igal inimesel on võime ennast energeetiliselt paremas vormis hoida. Ma ei usu Jumalat aga kindlasti on igaühel midagi või kedagi, millesse või kellesse ta usub. Usalda ennast. Loomulikult on meie kõigiga juhtunud elus asju, millele me seletust ei oska anda. Tean mõnda tõelist ravitsejat, kes ei soovi end reklaamida. Olen ise nendelt abi saanud, palju õppinud. See on keeruline aga aus maailm.

Kas te raamatuid armastate lugeda ning miline on teie lemmikraamat ning kes on kirjanikest lemmik?
Kuna teismelisena lugesin täiesti suvaliselt küll vene kirjanike armastusromaane, kui ka eesti Tammsaaret. Praeguseks ma enam eriline lugeja ei ole, et sellega kiidelda. Minu vaielamatu lemmik on Carlos Castaneda sari, üks neist Kotka lend .

Tulevikuplaanid?
Eks paistab, kuidas pedagoogid tulevikus elavad, kas see raske töö saab ka riigi poolt väärtustatud? Eks ma muusikaga ikka elatist teenin ja Laine laulab ka vist nii kaua, kui naine vanaks saab. Aga saarlased ütlevad: “Et naine on vana siis, kui ta maha on maetud ja kolm kuud mulla allgi olnud.


Ansambel Laine (Scanpix/ Peeter Langovits)< /em>