Need on: riigieksamid, koolide pingerida, põhikoolita gümnaasiumid, e-kool, loovuspõhine õpe, õuesõpe, elukestev õpe, keelemapid, arenguvestlused, kogu võim hoolekogudele, sisehindamine ja eneseanalüüs, atesteerimine.
Lauri Leesi (64) on kevadiste riigieksamite tulemuste põhjal Eestis paremuselt teise kooli, Tallinna prantsuse lütseumi direktor. Ta tõi suvel Münchenist kuraditosina kuulsa maali reprod – originaalide autoreiks Paul Gauguin, Gustav Klimt, Vassili Kandinsky jt. Oktoobri esimesel nädalal korraldab ta ülekoolilise testi, kus on piltide kohta tosin küsimust. See, kes teenib alla kuue punkti, saab hindeks ühe. “Kui ta kolm korda testi ära ei tee,” lisas Leesi, “tuleb ta koos vanemaga, nad õpivad tund aega koos ja siis teevad testi.”
“Palju õnne, riigieksamite tulemuste põhjal koostatud Eesti koolide edetabelis on prantsuse lütseum teisel kohal!,” ütleb Priit Pullerits oma intervjuus. “Aga möödunud aastal oli esimene. Jah, see on suur langus. (Irooniliselt.) Suur langus!,” vastab Lauri Leesi.
Küsimusele, kas prantsuse lütseumi edu pant on head õpetajad ja motiveeritud õpilased, vastab Leesi: “Ütleksin, et tähtsuselt teisel kohal on siiski head lapsevanemad. Laps ei tule kooli omal tahtel. Isegi need lapsed, kes arvavad, et nad tulid omast tahtest meie kooli 10. klassi, on kodus õhtusöögi ajal vanematega seda arutanud ja vanemad on andnud meie koolile positiivse hinnangu. Kui ma üldse tunnen millegi üle uhkust, siis nende üle, kes astusid meie kooli, mitte niivõrd nende üle, kes selle lõpetasid.”
Refereeritud artikli täisteksti loe Postimehest