Swedbanki Grupi lahkuv finantsjuht Erkki Raasuke möönab, et suurtel pankadel napib tähelepanu väikeste riikide probleemidele, võlakriisi lahenduseks peab pankur aga tasakaalu laenukoormuse ja majanduskasvu vahel.
Kui Eesti pangandust ei valitseks Rootsi pangad, kas siis oleks laenupoliitika heldekäelisem? “Ei tea. Väikesed pangad, aga ka need, kes olid oma tegevust rahastanud lisaks deposiitidele rahaturgudelt, on praegu raskustes. Meie oma pangad oleksid muutunud suure tõenäosusega probleemiks mitte ainult aktsionäridele, vaid ka riigile.”
“Kuid tõsi on ka see, et suures pangandusgrupis läheb tähelepanu suurematele turgudele ja väikesele piirkonnale keskendutakse vähem – erksust ja reageerimist on suhteliselt väikese turu probleemidele selle võrra napimalt.”
“Selles osas on kriitika õige, kuid ma ei arva, et pankade tegevust mõjutab nende päritolumaa, olgu selleks Rootsi, Poola või Hispaania. See on mõjutatud majanduskeskkonnast, rahaturgude seisust ja üleüldisest riskide võtmise soovist.”
“Võib-olla kisun sellega üles tüli, kui ütlen, et ma ei mäleta, et mõni klient oleks kunagi tulnud ja öelnud: aitäh, et te mulle laenu ei andnud, sest muidu ma oleks praegu kõhuli. Tegelikkuses kipub see olema vastupidi. Meie kõikide probleem oli, et liiga lühikese ajaga anti liiga palju laenu ja võeti liiga suuri kohustusi, mis tõmbasid hinge kinni. See on asi, mida tuleb meeles pidada, kui räägime laenuandmise tingimustest.”
“Raha ei ole maailmast lõppenud, kuid mõistliku hinnaga saavad seda vaid need, kes on heas vormis. Raha laenamine ei ole sotsiaalne projekt. Praegu tuleb investeerida pigem omakapitali baasil, mitte võõrkapitaliga. Maailma jaoks on niisugune muudatus suur ja sellega tuleb kohaneda. Ma arvan, et nii jääb veel väga pikaks ajaks.”