Terava keele ja lõbusa meelega ajakirjanik ja kirjanik Sven Kivisildnik räägib Ohmygossip.ee-le, et alustas kirjutamist keskkoolis selleks, et tundidest kõrvale hiilida. “Hakkasin kirjutama keskkoolis, sest Rakvere 1. Keskkoolis olid omaloomingu päevad, kes käisid omaloomingu päeval kirjutamas ei pidanud tundides konutama, samadel põhjustel et hoida kõrvale kõigest nürimeelsest, käisin tuletõrje trennis ja võistlustel, meditsiinisalgas õppustel ja võistlustel, isegi trennis käisin, sai euroopasse võistlustele logelema,” räägib Sven Kivisildnik.

Sven Kivisildnik, teie sünnipäev ja sünnikodu?
Tulin siia ilma kvaliteetsünnituse tulemusel, just tänu erakordsele sünnitumisele olengi pälvinud laialdase tunnustuse, mitte igaühel ei õnnestu see, mul läks korda sündida kirjaoskajaks, vabana religioossetest eelarvamustest ning majanduslikest või seksuaalsetest kinnisideedest. Teeb ju kadedaks? Tehke siis järgi, sündige 3. jaanuaril Rakveres ja probleeme pole.

Kas lapsepõlves unistasite ka kirjaniku ametist, või olid sel ajal muud unistused?
Kirjandus pole amet vaid äravalitute kõrgem seisus, loomulikult ei osanud ma sellisest õnnest unistadagi ning seadsin oma sihid madalalt ja maadligi. Tahtsin kosmonaudiks saada, keskkoolis tuli sellest suur pahandus, direktor isiklikult avaldas nördimust. Oli vaja täita mingi kutsevaliku bürokraatia. Tänan siinkohal hr Kukke õigele teele juhtimise eest, persse see sitane kosmonautika.

Kui noorelt kirjutama hakkasite ning milline oli esimene raamat, mille kirjutasite?
Hakkasin kirjutama keskkoolis, sest Rakvere 1. Keskkoolis olid omaloomingu päevad, kes käisid omaloomingu päeval kirjutamas ei pidanud tundides konutama, samadel põhjustel et hoida kõrvale kõigest nürimeelsest, käisin tuletõrje trennis ja võistlustel, meditsiinisalgas õppustel ja võistlustel, isegi trennis käisin, sai euroopasse võistlustele logelema. Nagu ütles Ford Madox Ford: esmärk pühitseb abinõu. Esimest raamatut ei mäleta, esimene ilmunud raamat on kas Dawa Vita või Märg Viktor, enne seda jäi mul käsikirja kolmkümmend raamatut, aga milline neist esimene oli, las jääb kirjandusteadlaste uurida, võimalik et Senati väljak, Lauliku annivakk või Pätistunud töölisperekond Kildsae.

Kui palju teie teoseid on siiani ilmunud ning millal on uut teost oodata?
Ilmunud on kuskil 20 raamatut aga neist ainult paar on 1000 lehekülje kandis, kõik teised on tavapaksuses. Sügisel tuleb lisa: raadiokolumnide kogu raadiopastor, valuraamatu II köide, koos Risto Kukega kirjutatud näidenditriloogia, valuraamatu I köide soome keeles. Mitu käsikirja on veel toimetamisjärgus. Töös on telesari ja filmiskript kellel on pikem sai ka sihtasutuselt arendamisraha.

Kas või kui palju armastate ise lugeda? Millised on teie lemmikraamatud, milliseid kirjanikke te tõeliselt asjalikeks peate?
Ma loen tõesti, nii uskumatu kui see ka ei ole, eesti klassika ja eesti moodne klassika on mul kõik ammu läbitöötatud, eesti luulel hoian silma peal, töö jaoks on vaja, väliskirjandust loen hoolega – meelelhutuseks, ei oota kuni eesti keelde tõlgitakse.. L. F. Celine ei ole mulle viimase aasta leid nagu paljudele kallitele kaasmaalastele. Ma ei võta eriti tõsiselt neid, kes pole lugenud indiaani klassiku Hilton Obenzingeri romaani A* Hole, W. S. Burroughsi viimast triloogita ega Jean Cocteau või Octavio Pazi kolumne. Absoluutselt ja tingimusteta olen ma seestunud Zbigniew Herberti ja Czeslaw Miloszi loomingust. Ja üldse, kas saab olla inimväärset elu ilma Jonny Glynn´i The Seven Days of Peter Crumb´i lugemata? Tuleb lõpetada, kirjandusest rääkides on mul alati puuembaja tunne, tunne et räägin seinaga või midagi. Siiski, Edward Dahlberg või muidu jäämegi oma varbaid lugema.

Teie huvialad?
Dementsus, büromaania ja pornograafia.

Südamelt ära?
Mul ei ole mingeid musti saladusi, ma pole kedagi laenudega orjastanud, propagandaga lolliks teinud, samuti ei ole ma reetnud riiki, sülitanud põhiseadusele ega õhutanud kõrbesõdasid.

Tulevikuplaanid?
Tulevikuplaanide jaoks on juba hilja. Tulevik on minu jaoks läbitud etapp, olen laiadest massidest kahe ringiga ees nagu korralik vormelipiloot, seega elan taas olevikus ja tunnen sellest rõõmu.

Mida põnevat plaanite teha veel alles jäänud suvel?
Põnevus on kehaline distsipliin ent kehaline erutus on väsitav.. Ma ei mõista neid, kes ainult perselihastega ümbritsevale reageerivad. Aju jaoks ei ole põnevust – on tõde, on ilu ja on ajatu, otsatu ja püha igavus.

Teie perekond ja lapsed?
Kuidas siis ilma perekonna ja lasteta? Ikka perekond ja lapsed.

Millist muusikat kuulate ning kes on teie lemmikud estraadil?
Enamus muusikat on minu jaoks liiga kehaline, liiga loomalik, madal, rüve. Lemmikartistid on Jaan Pehk/Orelipoiss ja Maria Minerva, mõlemad on intellektuaalid. Ma ei suuda kuulata lollpäid, madalalaubaliste käitumist on palju huvitavam jälgida poliitikas ja majanduses, mastaap on suurem. Töllmokast moosekant teeb kusise plaadi, keda huvitab, samas tobukesest poliitik võib põhjustada üüratu katastroofi, respekt. Ent kratautrokis, varases indis, industrialis ja protopungis on helgeid hetki. Just kuulasin Revolting Cocks`i.

Millist raadiojaama enim kuulate?
Ikka Vikeraadiot, ise tehtud, hästi tehtud.

Lemmiksaated telerist ning milliseid saateid te kunagi ei vaata?
Vaatan briti komöödiaid, filmiklassikat, krimidoce ja kui keegi teeb visuaalset kunsti nagu Carnivale, Sapphire & Steel või Twin Peaks siis jään väga rahule. Ma ei vaata tantsu ja laulusaateid, elustiilisaateid, tõsielusarju ja muud debiilikute jaoks toodetud muda.

Kes te tähtkujult olete ning kuidas suhtute horoskoopidesse?
Olen sündinud elava klassiku tähtkujus, vahel kirjutan igavusest horoskoope, väga hästi tulevad välja, kuugeldage, lugege ja veenduge ise.

Teie suurimad saavutused senises elus?
Kui keegi on selles globaliseeruvas hullumajas jäänud ellu, säilitanud terve mõistuse ja saavutanud piiramatus koguses vaba aega, siis võib ta ka Antoniusele ja Kleopatrale ülevalt alla vaadata.

Kas selgeltnägijaid, tervendajaid, ravitsejaid usute ja võtate neid tõsiselt? On ehk endal mõni seik rääkida?
Nõiaintsud, pendliveelikid ja maaghannesed on religioon ilma maskita, uriinijoomine ravib ka väga hästi, miks mitte, andke minna.

Kes võiks olla järgmine Eesti Vabariigi president ja miks just tema?
Kindlasti Andrus Veerpalu, sest tema uriin leidis tee eesti rahva südamesse.

Teie kontakt fännide tarvis?
Tulge FBs sõbraks, saate tasuta kontakti kingituseks kauba peale.