Tallinna Perekonnaseisuametis tänaseks juba kümme aastat töötanud endine telemees Harri Kingo räägib Gossip.ee-le, et tema peamine “huviala” on olla parem inimene. Vaikust ja rahu armastav mees räägib, et novembrisse jääva puhkuse kavatseb ta veeta kuskil mõnusalt soojas. “Arvan, et veedan selle kusagil sooja mere kaldal, üks jalg vees, teine liival, üks silm vaatamas taevasse, teine iseendasse. Nii – eemal ja ära ja ilma – selgineb minus mu sisemine taevas ja taevaalune. Milleks muuks ma siia sündisin? Ikka selle selginemise töö ära tegemiseks. Puhkus on selleks tööks hea aeg.”

Harri Kingo, teie sünnipäev ja sünnikodu?
Olen sündinud Tallinnas ja üles kasvanud äärelinna põiktänavas – Kirsi tänaval praeguses Kristiine linnaosas. Omal ajal lõppes seal Tallinn ära. Kodu oli väike korter, kuid tegelikult kogu meie tänav alates õuedest, hoovidest, keldritest, pööningutest, puudest, mille otsas ronisime ja onnidest, mida ehitasime. Selles mõttes olid mu koduks kõikide mu sõprade kodud seal tänaval, nagu minu kodu oli nende kodu. Lapsi oli seal oma 30 ja enamgi ja mu lapsepõlv oli ideaalne – meil oli õuel isegi oma suur tiik, kus ujusime ja uisutasime, kuidas just aastaaeg oli. Ning peamine meie tollane varandus tagasi vaadates oli headus laste vahel – iga lapsevanem võis oma pisikese maimukese õue saata, alati olid vanemad lapsed need, kes väikese järele vaatasid. Kuni täisealiseks saamiseni ei teadnud ma, mis on mu kodu ukselukk ja kus on mu koduukse võti.

Kas lapseeas oli ka mõni huvitav unistus, kelleks saada soovisite?

Mul ei olnud teisi unistusi kui mistahes teistel poistel – minust pidi saama vedurijuht, tuletõrjuja, maadeavastaja, röövlipealik, piraat, kosmonaut ja luuraja. Mis selle kõige koondnimetus võiks olla, ma ei teagi. Kui ema küsis, kelleks ma saada tahan, vastasin, et miilitsaks. Küsimuse peale – miks küll, pojake!? – oli vastus: saab vara pensionile.

Millistes koolides olete õppinud?

Kooliks oli Tallinna 7. Keskkool Hariduse tänaval, hiljem Tartu Riiklik Ülikool, Õigusteaduskond.

Kuidas ja millal sattusite tööle Eesti Televisiooni? Kuidas meenutate esimest tööpäev diktorina?

ETV korraldas konkursi ja ma lihtsalt läksin katsetama põhimõttel, et kui ma ei proovi, siis ma kindlasti sinna ka ei saa.. Ja et pärast poleks kahetsemisi ja endale etteheiteid, et oleks ju võinud, mine tea… Konkurss oli tihe – sadu inimesi sellele ühele kohale ja kestis oma pool aastat. Voor vooru järel langes inimesi välja ja lõpuks olin mina see, kellele tehti ettepanek asuda põhikohaga diktoriks. See rahuldas, sest diktori tool ja amet oli võimalus edasi liikuda ja kõike muud teha. Esimene eetris olemine oli totaalne paanika – kui vaatajad ehk arvasid, et nende teleka pilt väriseb, siis tegelikult olin see mina, kes värises – üleni. Üldiselt – mäluaugust on raske pikalt rääkida…

Kui kaua töötasite ETV-s?

Minu töötamise aeg ETV-s oli lühem kui üldiselt arvatakse – vaid ca 8 aastat kokku, kuid langes just Eesti jaoks murrangulisele vabanemise ajajärgule ja oli seeläbi ka äärmiselt põnev ning loominguline aeg. See polnud lihtsalt töö – see oli ETV-s elamine, oli elustiil, elulaad, täiesti omaette maailm.

Mida põnevat meenutate ETV- s töötamise ajast?

Põnevat on raske välja tuua, sest mäletan ennast hilisööl töölt koju saabudes alatasa päevale tagasi vaatamas ja imestamas, et kas tõesti see kõik oli mu selle ühe päeva sees – seda oli alati väga palju, mida kasvõi üks tavaline päev ETV-s endasse mahutas. Olulisim aeg oli loomulikult riigipöörde aeg Moskvas, kui olin 3 päeva ETV nägu ja hääl AK-s – ainsa Eesti telekanali nende 3 päeva ainsa saate uudisteankur. Põnevad välja mõelda ja teha olid ka tollased Hommiku-TV saated, mis jäid oma inimest ootava tühja stuudio ja tühja tooliga meelde vist paljudele.

Kas on mõeldav, et töötate veel tulevikus mõnes telekanalis või raadiojaamas saatejuhina?

Olen tööd teinud kunagises TV3-s, Eesti Raadios, Uudisteraadios, Pereraadios, Raadio7-s ja viimati Oliver Kruuda telejaamas – seda aasta jagu saatega “Tele-Tallinn”. See aasta koostööd oli minu jaoks nagu katsetus, et ega ma roostes pole, et kas tulen veel otseeetris toime? Kuna erilist kriitikat minu kui saatejuhi kohta polnud, siis vist pole ma roostes ja vist tulin toime. Praegu olen meediaga koostöödest loobunud, kuid hea pakkumise võtan kaalumisele, kui see peaks tulema.

Milliseid ameteid olete senise elu jooksul veel pidanud ning millist tööd praegu teete?
Minu töö ja karjäär algasid ilmselt ühiskonna kõige madalamalt võimalikult astmelt – ega madalamat ja pisemat karjääri esimest redelipulka kui vaimuhaigla pesumaja transapoiss vist ei ole. Pärast õpinguid Tartus töötasin oma kohustusliku aja juristina ära, edasi tuli ETV ja muud meediakanalid.. Siis oli 90-ndate keskel töötuse ja enese kokkukorjamise aeg… Ja lõpuks pärast mitmeid otsimisi ja katsetusi paigale jäämine Tallinna Perekonnaseisuametis, kus olen olnud 10 aastat. See pidi olema mulle ajutine töö… aga sai põhitööks. Ja mida salata – mul heameel teada, et 2010 aasta põhjal valisid inimesed mind parimaks tseremooniameistriks Eestis. Ei pea plaani sealt lahkuda. Kui, siis pensionile.

Teie töö on noori armunuid paari panna, mida huvitavat meenub mõne noorpaari registreerimiselt?
Jah – see ongi mu töö. Kuid mitte ainult töö. Mu elus on olnud kaks ametit, mida ma ei ole tööna tajunud ega teadvustanud – esimene oli ETV-s, teine mu praegune amet. Huvitavat on alati – inimesed ju alati eripärased. Las need juhtumused aga jääda – olulisim on teadmine, et oled kellelegi midagi head anda saanud. See on see kõige huvitavam “juhtumine”.

Kas mõne endise televisiooni töötajatega sõbrustate ka tänasel päeval?

Nad on nagu lapsepõlvesõbrad kõik – kui juhtume nägema, siis poleks nagu lahus oldud aastaid olnudki.

Südamelt ära?

Polegi midagi sellist rasket, mida südamelt ära öelda. Tahaks hoopis tänada neid, kes kas enese teadmata või ka teadlikult on minust mu elus hoolinud ja mind aidanud. Tänutunne taeva ja inimeste vastu on südamel, kui oma südamesse vaadata.

Huvialad?
Mul on vaid üks huviala – kuidas olla parem inimene.

Teie perekond ja lapsed?

Olen abielus ja mul on oma esimesest abielust nüüd juba 30 aastaseks saav poeg.

Millist muusikat kuulate?

Kolm esimest on Beatles, Led Zeppelin ja Procol Harum. Sealt edasi on paljud, praegu ehk Diana Krall, John Mayer, James Morrison ja veel mõned, keda võin ümiseda, aga… mu üminast praegu oleks lugejal raske aru saada.

Millist raadiojaama kuulate meelsasti?

Kõige parem raadio on see raadio, mis on parajasti kinni. Eelistan vaikust.

Lemmiksaated telerist?

Uudised ilmselt, et toimuvast pilti omada. Ning Discovery mõned sarjad.

Kes võiks olla teie arvates järgmine Eesti Vabariigi president ja miks just tema?

Valik on väike – Ilves või Tarand. Et väike ühiskond on kalduv tiigiks sopistuma, siis on meile vaja värsket vett, et kõik umbe ei kasvaks. Niisiis eelistan Tarandit.

Mida arvate selgeltnägijatest ja ravitsejatest ning ehk on teil endal ka mõni põnev lugu rääkida sel selgeltnägemise teemal?

Kui kellelegi on antud enam, si
is on tal ka suurem kohustus ja vastutus. Kes aga on leidnud Jumala, sellele pole enam seda ülemeelelist oma eluks vaja. Taevas on igale annetanud temale vajaliku. Esmaselt peaksime õppima seda targalt kasutama ja mitte soovima endale seda, mis pole meie osa siin elus.

Kas horoskoope usute ning kes te tähtkujult olete?

Ei usu. Aga kui kasutada horoskoopide keelt, siis olen sündinud Kitse aastal täpselt Lõvi ja Neitsi vahel. Mis tähendab, et oma südame ja emotsionaalsuse poolest olen ma puhas Lõvi, aru poolest loogiline Neitsi, aga Kits minus on see, kes arvab, et kõrval koplis on rohi rohelisem. Olen oma kombinatsiooniga rahul… ja kas mul on valikuid? Sellega tuleb mul elada ja osata õnnelikult elada.

Mida põnevat toob teile suve teine pool ning kus ja kuidas oma puhkuse veedate?

Suvi on töö, sest suvi on abiellumiste aeg. Puhkus jääb novembrisse. Arvan, et veedan selle kusagil sooja mere kaldal, üks jalg vees, teine liival, üks silm vaatamas taevasse, teine iseendasse. Nii – eemal ja ära ja ilma – selgineb minus mu sisemine taevas ja taevaalune. Milleks muuks ma siia sündisin? Ikka selle selginemise töö ära tegemiseks. Puhkus on selleks tööks hea aeg.