“Riigikogu töö on kõige keerulisem, millega olen elus kokku puutunud ja nõuab suurt vaimset pingutust, haaret, kiirust ja osavust. Kahju, et vaimutöö jääb enamasti üldsuse poolt märkamata ning eemalt tundub, et Riigikogus logeletakse,” räägib ettevõtja ja poliitik Annely Akkermann Gossip.ee-le.

Annely Akkermann, teie sünnipäev ja sünnikodu?
Olen sündinud 5. oktoobril 1972 ja minu sünnikodu on Kihnu saarel Urga talu.

Kelleks unistasite saada lapsepõlves?
5 aastaselt tahtsin saada poemüüjaks, sest ma arvasin, et poemüüjad on kõige targemad ja osavamad inimesed maailmas, kuna uskusin, et nad on kõik poes müügil olevad asjad ise teinud.

Kihnu poes oli toona müüja legendaarne Sarapuu Ella. Küll ma imestasin, et kuidas ta oskab nii osavalt iirisekommidele pabereid ümber voltida. Ma muudkui proovisin, aga ei tulnud sugugi välja.

Peale põhikooli tahtsin minna Väimelasse loomavelskriks õppima, aga toonane emakeeleõpetaja Mark Soosaar veenis mind Pärnu Ühisgümnaaiumisse inglise keele süvaõppega klassi minema.

Hiljem tahtsin saada arhitektiks. See plaan jäi katki, kuna ma ei oska joonistada.

Samas oli keskkoolis joonestamine üks lihtsamaid aineid ja hiljem olen kuulnud, et ka joonistama on võimalik õppida. Selles mõttes natuke kripeldab.

Keskkooli lõpus olin üsna nõutu, Tartu Ülikooli inglise keele erialale sisse ei saanud ja läksin tööle panka sekretäriks. Aasta hiljem asutasin oma esimese ettevõtte ja minust sai järgmiseks 14 aastaks ettevõtja.

Millal tekkis huvi poliitika vastu?
Huvi poliitika vastu tekkis Pärnu Ühisgümnaasiumis õppides aastatel 1988 – 1990.

Olen registreerinud Kodanike Komitee vabatahtlikuna Eesti kodanikke.

Muidugi olen osalenud Balti ketis ja öölaulupidudel.

Need olid Eesti Vabariigi taastamisele eelnenud murrangulised aastad.

Ühiskonnaõpetaja Helemäe õpetas meile tundides seda, mida oli lugenud eelmisel päeval lehest.

Ajalooõpetaja Parelo viilis ka kuidagi punasest ajaloost kõrvale.

Punaseid aineid ja sõjalist ma õnneks ei ole pidanud õppima.

1996. aastal kandideerisin esimest korda Kihnu Vallavolikogusse, kuid ei osutunud valituks, sain 13 häält.

1999 2005 olin Kihnu vallavolikogu opositsiooni liige. 2005. a meie valimisliit võitis Kihnus valimised ja sellest ajast olen olnud elukutseline poliitik.

Tundub, et mul on maailmaparandaja geenid. Minu vanavanaisa oli Vabadusristi kavaler.

Mis on teie senised ametid kuni Riigikokku tööle asumiseni?
AS Kihnurand juhatuse liige ja turismidirektor, AS Kihnu Veeteed juhatuse esimees, Kihnu vallavanem ja Pärnu abilinnapea.

Kirjeldage ühte tööpäeva Riigikogus?
Näiteks esmaspäev 18. aprill.

9.00. Fraktsiooni koosolek, kus arutatakse ettevalmistamisel olevaid eelnõusid ja kujundatakse erakonna poliitilisi seisukohti.

11.00 Keskkonnakomisjon, mille liige ma olen, kohtus Keskkonnaministriga. Arutati eelseisva 2 kuu tööplaani ning arutusele tulevaid küsimusi, samuti komisjoni väljasõiduistungi teemapüstitust ja sihtkohta. 3. mail külastatakse Riigi Metsamajandamise Keskust ja istutatakse muuhulgas ka puid.

Vahepeal lugesin mulle saadetud kirju ja vastasin neile.

15.00 Riigikogu istung.

Peale istungit vaatasin läbi keskkonnakomisjoni eelmise perioodi töö ülevaated.
Põhimõtteliselt on tööd täpselt nii palju kui teha jaksad.

Näiteks 04. mail oli Riigikogu istungil kõigest üks punkt ja istung kestis 18 minutit, kuid materjalid istungiks olid pea 100 lehekülge ja nende läbivaatamine võttis tunde.

Olete Keskkonna komisjonis, millega see komisjon täpsemalt tegeleb ning kes sinna veel kuuluvad nimeliselt?
Keskkonnakomisjoni kuuluvad veel esimees Tõnis Lukas, aseesimees Karel Rüütli, Valeri Korb, Tõnis Kõiv, Kalle Palling, Rein Randver, Jaanus Tamkivi ja Rainer Vakra.

Keskkonnakomisjoni töövaldkonda kuuluvad alljärgnevate seaduste muudatused: looduskaitseseadus, metsaseadus, veeseadus, jahiseadus, maapõueseadus, kalapüügiseadus, välisõhu kaitse seadus, kiirgusseadus, jäätmeseadus, pakendiseadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus, keskkonnaseire seadus, geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seadus, kemikaaliseadus, keskkonnaregistri seadus, keskkonnatasude seadus, saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus, keskkonnavastutuse seadus, keskkonnajärelevalve seadus, ruumiandmete seadus, keskkonnaseadustiku üldosa seadus (jõustub koos eriosa vastuvõtmisega).

Kas poleks mõeldav, et tootjad hakkaksid oma tooteid pakendama pakendisse, mis on kenasti põletatav ning selliselt saaks peatada üleliigse soga teket?
Kahtlemata tuleb eelistada kaupade pakendamist taaskasutatavasse pakendisse ja loodusele ohutult põletatavasse pakendisse. Loodussäästlikuma pakendamise eesmärki kandis ka eelmisel aastal esitatud kilekotiaktsiisi eelnõu. Täpsemalt, et loodust reostav kilekott muutuks kallimaks ning tootjad hakkaksid hoiduma kilekottidesse pakendamisest. Tuleb kasutada kõiki võimalusi, et vältida loodusvarade raiskamist pakendite tootmiseks ja prügi tekitamist.

Teie perekond ja lapsed?
Olen abielus ja mul on kaks tütart ning poeg.

Huvialad?
Mulle meeldib ratsutamine, rahvakultuur ja hea seltskond.

Kui palju valimistel hääli kogusite ning mis oli teie sõnum oma valijatele?
Viimastel valimistel kogusin Pärnumaal 3257 häält. Usun, et need rohkem kui 3000 inimest valisid mind põhimõtete järgi ja need teemad, millega Riigikogus tegelen looduskeskkond ja rahandus on minu valijatele olulised.

Puhas loodus maa, vesi ja õhk, tuleb edasi anda järeltulevatele põlvkondadele.

Samuti peab säilima järeltulijatele taimede ja loomade liigirikkus, metsas, maal ja merel.

Me ei tohi kulutada ülemäära taastumatuid loodusvarasid ega pöördumatult keskkonda kahjustada.

Rahandusega tegelen riigieelarve kontrollikomisjonis, kus minu ülesandeks on riigi raha säästliku ja põhjendatud kasutamise jälgimine.

Raha abil korraldatakse ühiskonna elu ca 80 % ulatuses ning seetõttu on rahandusel väga oluline roll iga riigi heaolu ülesehitamisel.

Rahandus peab olema korras, et kõik muud valdkonnad haridus, kultuur, sotsiaalsfäär, töö- ja elukeskkond saaksid areneda.

Südamelt ära?
Riigikogu töö on kõige keerulisem, millega olen elus kokku puutunud ja nõuab suurt vaimset pingutust, haaret, kiirust ja osavust.

Kahju, et vaimutöö jääb enamasti üldsuse poolt märkamata ning eemalt tundub, et Riigikogus logeletakse.

Võib olla mõnel teisel on lihtsam, mina pean kohutavalt palju ennast arendama ja eeltööd tegema. Pea kõik tööpäevad on 12-tunnised, rohkem pikalt ei jõua, kuigi tegemist jätkuks ka 24 tunniks.

Millist raadiojaama kõige meelsamini kuulate?
Olen klassikaraadio kuulaja selle algusest saadik.

Klassikalises muusikas on kirge ja pühendumist.

Klassikaline muu
sika innustab olema parem inimene iga päev.

Lemmiksaated telerist?
Maahommik on meie pere kultussaade, mida me koos abikaasaga kindlasti igal laupäeval vaadata tahame. Seal näitab loomi ja loodust, selline lihtne ja siiras saade.

Tulevikuplaanid?
Riigikogus kohaneda ja head tööd teha.

Millega tegelete tööst vabal ajal, kas on äkki mõni põnev pereüritus?
Töö on nii põnev, et vabal ajal tahan rahulikult kodus ja aias kõpitseda. Vaba aega sisustaksin samuti lugemisega, oleks seda ainult rohkem.

Igal võimalusel käin noorema tütrega tallis, meil on oma eesti hobune. Tütar muidugi tahaks, et ma temaga ka ratsutamisvõistlustel käiksin, aga enamasti ei ole mul selleks aega, kuigi meeldiks käia küll.

Igal aastal teeme perega ühe reisi. Viimati käisime Georgias.

Pärnu head ja vead?
Head täiuslik elukeskkond, majad mere ääres parkide keskel. Samuti parim koht laste kasvatamiseks väga head koolid ja huvikoolid..

Vead halvas mõttes provintslik, kus aur läheb omavahel nägelemisele, mitte linna atraktiivsuse kasvatamisele. Pilk suunatud rohkem iseendale ja naabrile, selle asemel, et jälgida konkurente kaugemal, et kuhu maailm liigub.

Atraktiivseks pean sellist linna, kuhu tulla on trendikas ja ihaldusväärne. Linna peaksid tulema ettevõtted elanikele häid töökohti pakkuma, samuti puhkajad ja vaimuinimesed igalt alalt.

Valimiste ajal kõige kurvema vastuse sain Koidula Gümnaasiumi noortelt, et nad ei tuleks Pärnusse tagasi isegi siis, kui neile pakutaks kõrge palgaga tööd, sest Pärnus on igav. Linn ei ole atraktiivne, on igav ja tüütu.

Kahju, et on tekkinud selline suhtumine ning seda tuleb muuta.