Endise Eesti presidendi, Arnold Rüütli toimekas abikaasa Ingrid Rüütel elab endiselt huvitavat, kiiret ning toimekat elu. Ametilit etnomusikoloog, püüab töökas naine anda oma panuse, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmine läbi aegade. Endine presidendiproua ütleb Gossip.ee-le, et kolm kõige tähtsamat asja tema elus on perekond, tema töö ning Eestimaa ja eesti rahva käekäik ja tulevik.
Ingrid Rüütel, milline näeb välja üks teie tavapärane päev, kirjeldage seda palun?
Päevad on väga erinevad. Üldiselt olen hiline ärkaja ja hiline magama mineja. Mõni üritus kestab terve päeva, ning kui see toimub väljaspool Tallinna ja sõit ka kaasa arvata, siis ulatub selline päev tihti üle 12 tunni. Samas võib see olla väga elamuslik ja meeldiv. Näiteks kaks sellist üritust aprillikuus: kõigepealt Moosekatsi Elohelü ehk Mooste rahvamuusikatöötluste festival, kus olen olnud patroon ja osalenud žürii töös juba 12 aastat, teiseks veidi noorem üritus Regilaul uues kuues. Viimane on koolilaste üritus, kus me hindame loovust ja esitust, kuid esinejaid ritta ei sea ning auhindu jagame kõigile; esimene aga on tõsine võistlus, kus osalejad on reeglina muusikalise haridusega noored. Viimati sa žürii peaauhinna ja ühtlasi ka publiku preemia Eesti Kaitseväe orkestri poiste meeleolukas kava.
Enamasti on päevas üksainus või paar üritust, olgu siis mõni koosolek, konverents, saatkonna vastuvõtt, kontsert vm. Olen paljude ühiskondlike organisatsioonide – seltside, sihtasutuste ja teadusnõukogude jms liige. Harva on päevi, kus olen terve päeva kodus. Kõige suurema osa oma ajast kodus veedan arvuti taga ja teen tööd. Aga vahepeal ikka teen ka süüa, pesen pesu, suhtlen pereliikmetega, silitan kassi jne. Kui viitsin, teen ka kepikõndi.
Mis on veel teie huvialad?
Minu töö on minu ühtlasi minu hobi. Ja kuna see on seotud muusikaga (olen etnomusikoloog ehk rahvamuusikateadlane), siis kindlasti on muusika kuulamine üks minu lemmiktegevusi ka tööst vabal ajal. Ega muuks palju aega jäägi. Loen viimasel ajal põhiliselt erialakirjandust, mida vajan parajasti käsil olevaks tööks. Ilukirjandusest eelistan luulet, romaane lugeda pole aega.
Kuidas möödus emakeele päev?
Eesti Segakooride Liit on mind juba aastaid kutsunud oma emakeelepäeva kontserdile kõnelejaks. Nii ka seekord. Kontsert oli sedapuhku Haapsalu Kultuurikeskuses ja minu seekordne teema oli keelemängud ja kõlailu lauludes ja luules.
Tean, et kirjutate raamatut. Rääkige natuke Kihnu tantsude raamatu teemal, millal see ilmub, kaua selle koostamine on aega võtnud?
Raamat valmib Eesti Teadusfondi toel ja on osa nelja-aastasest projektist, mida täidan koos Tallinna Ülikooli koreograafidega. Projekti raames on juba ilmunud topelt CD „Kihnu tantsulood“ ja topelt DVD „Kihnu tantsud“. Viimane sisaldab üle saja tantsuvariandi eri aegadest. Raamat on sarja viimane väljaanne. Suure osa DVD-del ja raamatus sisalduvatest tantsudest olen välitöödel ise kogunud. Kihnus rahvaluulet kogumas olen käinud alates ülikooli esimeste kursuste praktikatest kuni viimaste aastate ekspeditsioonideni. Algul noodistasin viise kuuldeliselt, siis saime magnetofonid ja võimaluse helilindistada, viimased paarkümmend aastat olen juhendanud filmimisi ja videosalvestusi.
Kus teid Presidendiprouana kõige lahkemalt ja paremini vastu võeti, kui ametlikul visiidil viibisite nii Eestimaal kui ka välismaal ning ehk meenub midagi eriti südant liigutavat?
Kõikjal võeti hästi vastu. Ja kõikjal oli palju huvitavat. Välisvisiitidest oli väga meeldejääv Norra visiit, kus olime kuningapaari külalised ja ühtlasi kohtusin ka oma vanade tuttavate – Sotra saare rahvatantsijatega, kellel olen varemgi külas käinud. Norra on mulle üldse väga südamelähedane, nii Norra loodus kui ka muusika. Minu lemmikhelilooja on Edvard Grieg ja minu nimegi on vanemad mulle toonud Norrast.
Eestis olid kõik maakonnavisiidid väga südantsoojendavad, ei tahakski kohe kedagi välja tõsta.
Millist raadiojaama eelistate enim kuulata ja miks?
Enamasti on lahti klassikaraadio, mille saated on vägagi mitmekesised. Ega päeval ju eriti kuulata pole aega, aga lemmiksaadete hulka kuuluvad kella kuue džäss, hilisõhtused fantaasia ja meditatsioon. Öösiti kuuleb tihti väga ilusat vana klassikat. Aga kuulan ka Raadio Elmarit, et eesti popmuusikaga kursis olla. Mõnda sõnalist saadet kuulan Kukust ja Vikerraadiost.
Millised on lemmiksaated telerist?
Ega ma telerit palju vaatagi. Püüan ära vaadata Päevakaja, et eluga kursis olla, samuti kultuurisaated. Seriaalidest eelistan Õnne 13 – on kõige elulisem ja professionaalsem, seal on ka väga häid näitlejarolle. Hea meelega vaatan vahel ka Tähelaeva. Ajaviiteks ja lõõgastuseks olen vaadanud ka suurepärase näitlejatööga, vaimukat (ja mitte väga verist) Hercule Poirot’ krimisarja. Üldiselt koledaid saateid ei vaata.
Milliseid ajakirjanusväljaandeid enim loete?
Vaatan internetist üle kõik päevalehed, aga läbi loen vaid väikese osa artiklitest. Sirpi eelistan käes hoida. Mõningaid artikleid loen Keelest ja Kirjandusest, Akadeemiast ja muusikaajakirjadest.
Mis on teile elus enim tähtis?
Perekond (ühes meie kuue lapselapsega), minu töö ning Eestimaa ja eesti rahva käekäik ja tulevik. Oma tööga püüan anda oma panuse, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmine läbi aegade.
[ot-gallery url=”gallery/ingrid-r%c3%bc%c3%bctel-gossip-ee-le-p%c3%bc%c3%bcan-anda-oma-panuse-et-tagada-eesti-rahvuse-keele-ja-kultuuri-kestmine-l%c3%a4bi-aegade”]