Nelja lapse ema Liis Tappo sõnul lükkavad naised lapse saamist edasi, sest pelgavad, et pärast sünnitust ja pikalt lapsega kodus olemist pole enam töökohta, kuhu tagasi minna. Tappo, kel kodus kasvamas lapsed Kirke (18), Krõõt (14), Katariin (12), Joosep (6) ütleb, et varem oli naistel kindlus suurem — töö või õppimine naistel laste saamist ei takistanud.
“Kahjuks lükatakse meie ühiskonnas laste sünnitamist üha edasi — õppimise, töö, karjääri pärast. Arvan, et tänapäeva noortel on palju raskem peret luua. Varem oli töökoht kindel, õppimine või töö laste saamist ei takistanud. Praegu kardavad noored naised, et kui nad kolm aastat lapsega kodus on — aga psühholoogid ütlevad, et see on eriti väärtuslik, lapse arenguks lausa minimaalselt vajalik aeg –, siis kaotavad nad oma ametioskused, ja seda kohtagi, kus nad enne tööl olid, ei pruugi kolme aasta pärast alles olla.”
Emadepäev on Liisi jaoks tähtis päev. “Kui mina olin laps, oli emadepäev naistepäevaga võrreldes pisut tagaplaanil. Nüüd on see ilmselt igal pool vastupidi ja palju tähtsam, nii ka meie peres.
Mäletan, et mina püüdsin ikka emale kooki teha või mingit muud üllatust. Oma lastelt ootan sama, ja üllatusi ongi olnud palju ja hästi toredaid. Esimesena tuleb meelde väiksema tütre lasteaias siidivärvidega tehtud rätik, mis on loomulikult alles, nagu ka paljud teised asjad.
Emadepäev on kindlasti üsna isiklik ja perekeskne püha. Isegi siis, kui mõnes peres pole (veel) lapsi, siis on ju ikka emad ja vanaemad, keda meeles pidada. Emadepäevaga võrreldes on pigem isadepäev natuke varju jäänud. Arvan, et isasid tuleks samamoodi väärtustada. Meie küll tähistame ka isadepäeva — lasteaias väike kontsert ja tants, koos pudrusöömine, pärast kodus pidulik õhtusöök nagu emadepäevalgi.”